Esiteks tuleb Parempoolsete hinnangul tuua Eestisse välisinvesteeringuid ja soodustada siinsete kasvufirmade Eestisse investeerimist. “Suured, miljardilised välisinvesteeringud tulevad Eestisse, kui me loome nende vastuvõtmiseks soodsa pinnase – hõlbustame asjaajamist, aitame üle saada meie hootisest NIMBY-mentaliteedist, muudame lihtsamaks ja kiiremaks planeeringute ja lubade protsessid,” ütles Parempoolsete juht Lavly Perling.

Suurte tööstusinvesteeringute meelitamiseks tuleb Perlingu sõnul tagada, et energia oleks kättesaadav ja mõistliku hinnaga, peale selle lahendada tööjõupuuduse probleem. Ainuüksi soodsa investeerimiskeskkonna loomisest aga ei piisa, me peame piiritagustele suurettevõtjatele ka teada andma, et oleme kõigiti valmis investeeringuid vastu võtma. “Sellega peab valitsuse tasemel iga päev tegelema spetsiaalne töörühm, mida juhiks mõni rahvusvaheliselt kaaluka nimega isik, näiteks ekspeaminister, kel oleks hõlpsam ligipääs otsustajate juurde,” täpsustas ta. 

Samamoodi tuleb soodustada Eestis suureks kasvanud rahvusvaheliste ettevõtete jätkuvaid investeeringuid Eestisse. “Me tahame, et Eestis alustanud firmade peakontorid ja tootearendusmeeskonnad jääksid Eestisse,” märkis Perling.

Teiseks tuleb tema sõnul parandada Eesti ettevõtluskeskkonda tervikuna. Välismaised suurinvesteeringud on olulised, kuid Eesti majandus ja seega kõigi inimeste heaolu seisab siiski väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete õlul, mida on Eestis enamus. “Me peame jõuliselt vähendama bürokraatlikke norme, regulatsioone ja piiranguid, mis pärsivad praegu Eesti inimeste võimalusi ettevõtlusega tegelema hakata,” ütles Perling. "Regulatsioonide harvendamiseks peab tegema konkreetse plaani, eesmärk olgu vähemalt 300 erineva normi tühistamine," märkis Perling.

“Asjaajamine riigiga ja kohaliku omavalitsusega peab olema lihtne ja etteaimatava kestusega, mitte aastaid kestev jant,” täpsustas ta. Sama oluline on ettevõtliku hoiaku au sisse tõstmine. “Ettevõtjaid ei tohi avalikkuses kahtlasteks OÜ-tajateks mustata, vastupidi, ettevõtlikku hoiakut tuleb hoida au sees,” rõhutas Perling. “Kui mikroettevõtja teenib omavalmistatud käsitöö müügist kasvõi sellegi raha, et maksta lapse huviringi eest, on see ühiskonna vaates suur väärtus.”

Väga oluline on soodustada ka sisemaiseid investeeringuid, et siinsed ettevõtjad laieneksid just Eestis, mitte ei peaks piiri tagant paremaid tingimusi otsima, lisas Perling.

Kolmandaks tuleb parandada Eesti ettevõtete ligipääsu kapitalile. Ettevõtlustoetuste asemel peab riik peab mitmekordistama riiklikult tagatud laenugarantiide ja -käenduste pakkumist. Praegused meetmed on mõeldud pigem väikestele või keskmise suurusega ettevõtete, seda ringi tuleb laiendada ka suurematele firmadele ja konkreetsetele projektidele. Peale selle peab riik ergutama konkurentsi kohalikul pangandusturul.

“Valitsus peab soodustama uute pankade turule tulemist, et kohalikud ettevõtted saaksid kasutada spetsiifilisemaid laenutooteid, mille pakkumiseks pole praegu suurpankadel motivatsiooni,” selgitas Perling. Ta täpsustas, et Eesti pangandussektorit pole vaja mitte tugevamalt reguleerida ega ka jõulisemalt maksustada, vaid just konkurentsi soodustamisega mitmekesisemaks muuta.

Neljandaks tuleb lahendada Eesti tööjõuprobleem. “Parempoolsed julgevad välja öelda, et Eesti vajab võõrtööjõudu. Meie arvutuste järgi on Eestisse vaja umbes 10 000 võõrtöölist, sealhulgas nii valgekraedest insenere-eksperte kui ka sinikraeliste ametita pidajaid,” ütles Perling.

Sobivate inimeste välja sõelumiseks peaks Eesti võtma kasutusel punktisüsteemi, nagu see toimib mitmel pool maailmas, näiteks Kanadas. “Millised täpselt oleksid need parameetrid, mille järgi me otsustame inimese vastu võtta, on muidugi poliitilise debati koht. Aga selge on, et Eesti majandus ei saa kasvada ja jõukus suureneda, kui me hoiame kinni praeguses mahus kvoodisüsteemist,” tõdes Perling.

Ta lisas, et siinkohal on oluline vahet teha võõrtöölistel ja irregulaarsetel immigrantidel. Parempoolsed on seisukohal, et kontrollimatu ränne Euroopasse tuleb kõiki vahendeid kasutades lõpetada, piirid peavad olema kindlad ja Eestigi vajadusel ränderündeks valmis.

Viiendaks, kõrghariduse ja teaduse eesmärgid tuleb seada majanduskasvu toetama. “Me peame jõuliselt suurendama teaduse rahastamist ja riiklikke investeeringuid teaduspõhisesse innovatsiooni,” ütles Perling.

Ta täpsustas, et ülikoolid peavad tegema tihedamat koostööd ettevõtetega ning osalema aktiivsemalt uute toodete ja tehnoloogiate välja töötamises. Sellele saab riik kaasa aidata, sidudes näiteks riikliku rahastuse ja haridustellimuse mahu konkreetse ülikooli võimekusega ekspordisuutlike toodete või teenuste loomisel.