Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eesmärk on parandada kohtute ja haldusasutuste koostööd ning lihtsustada lahendite täitmist piiriülestes perekonnaõigusega seotud asjades. Seadusega muudakse lisaks ka lastekaitseseadust, sotsiaalhoolekande seadust ja teisi seadusi.

Muutused puudutavad kohtualluvuse kontrollimist piiriülese toimega perekonnaõigusega seotud asjades ning sellistes vaidlustes tehtud kohtulahendite tunnustamist, täidetavaks tunnistamist ja täitmist. Selleks sätestatakse kord, kuidas toimub seni teises liikmesriigis elanud lapse Eestisse paigutamine.

Samuti kaotatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikust lapse ärakuulamise vanusepiir, mis praegu on 10 aastat, pannakse paika, millised ametnikud või asutused väljastavad määruse alusel tõendeid, millised kohtud võivad arutada lapseröövi puhul lapse tagastamise asju ning määratakse justiitsministeerium ja sotsiaalkindlustusamet keskasutusteks, kes määruses ette nähtud kohustusi täidavad. 

Perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse kohaselt võetakse abielu- ja lahutusmenetluses kasutusele elektrooniline asjaajamine. Edaspidi ei pea abiellumis- ja lahutusavalduse esitamiseks minema perekonnaseisuametisse kohale, vaid avalduse saab esitada ka veebikeskkonna kaudu. Samuti saab digiallkirjaga kinnitatud abiellumis- ja abielu lahutamise avalduse esitada elektrooniliselt notarile. Vastava korra kehtestab siseminister määrusega.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadus võimaldab selgitada kooliväliste nõustamismeeskondade kaasabil välja Ukrainast Eestisse saabunud põgenikest õpilaste vajadused ja tagada neile jõukohase õppe. Senine seadus kohustas nõustamismeeskondadel kaasata haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialiste. Muudatuste järgi kaasatakse neid vajadusel.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse muutmise seadus parandab töötervishoiuteenuse korraldust ja kvaliteeti ning tööandjate ja töötervishoiuarstide koostööd, et tagada ohutu töökeskkond ja ennetada tööga seotud terviseprobleeme.

Muudatuste kohaselt tuleb tööandjal edaspidi korraldada töötervishoiuteenuse osutamine nii, et sellega koos analüüsitakse ettevõtte töötervishoiu olukorda tervikuna. Samuti muutub selgemaks töötajate terviseandmete töötlemine, kui see on vajalik töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks. Seadus näeb ette ka tööandja ja töötaja kohustused kaugtöö korral ohutu töökeskkonna tagamisel.

Karistusregistri seaduse muutmise seadusega viiakse õigusnorm kooskõlla Euroopa Liidu (EL) direktiiviga, et tõhustada liikmesriikide vahel teabe jagamist ning reguleerida karistusandmete vahetamist inimeste kohta, kes ei ole EL-i kodanikud. Euroopa Liidust väljaspool asuvate riikide kodanike karistusandmete vahetamiseks on plaanis kasutusele võtta ühtne infosüsteem, mille kaudu saab efektiivsemalt tuvastada, kas kolmanda riigi kodanik või ka kodakondsuseta inimene on EL-i liikmesriigis kuriteo toimepanemise eest karistatud.