Samuti puudutavad täna riigipea heakskiidu saanud seadused Eesti Haigekassa ümbernimetamist tervisekassaks, tuulekaera tõrjekohustuse lõpetamist, kõrghariduse omandamist ja õppelaenu intressiarvestust, teatas presidendi kantselei pressiesindaja.
Veel puudutavad vastu võetud seadused rahvastiku üle arvestuse pidamist ja andmete vahetamist Soome rahvastikuregistriga, represseeritu staatust, museaalide muuseumikogust väljaarvamist ja muuseumite rahastamist ning migratsiooni järelevalvet.
Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus kiirendab taastuvenergiale üleminekut ja lahendab fiktiivsete broneeringute probleemi tagatise nõudega. Samuti seadustatakse muudatused, mis lühendava taastuvelektrijaamade planeeringutele kuluvat aega ja muudavad lihtsamaks mereala avalike konkursside korraldust. Lisaks kehtestatakse väiketootjale elektrienergia müügist saadud tulule tulumaksuvabastus ning tuuakse seadusesse vesiniku mõiste.
Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus võimaldab eeskätt finantssektori ja andmekaitse valdkonnas kuriteo eest määrata senisest suurema rahatrahvi, pikendab trahvi vabatahtlik tasumise tähtaeg ning väärteo aegumise tähtaeg pikeneb teatud juhtudel kahelt aastalt viiele. Peale selle luuakse võimalus kohtu määruse alusel juriidilise isiku vara arestida ja täpsustatakse juriidilise isiku vastutust.
Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seadus aitab muuta kriminaalmenetluse efektiivsemaks ja mahukamate kriminaalasjade menetlemise sujuvamaks ning kasutada senisest otstarbekamalt kohtute ressurssi. Seadus võimaldab üle minna täisdigitaalsele kriminaalmenetlusele ning väärteomenetlusele, lihtsustab menetlustoimingute protokollimise nõudeid ning soodustab heli- ja audio-videosalvestiste tegemist ja võimaldab kriminaalmenetluses anda ütlusi menetleja juurde kohale tulemata.
Kohtute seaduse ja kohtumenetluse seadustike muutmise seadus lihtsustab kohtupidamist erakorralise ja sõjaseisukorra ajal. Kui asja menetlemine ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud, antakse kohtutele volitus menetlus peatada.
Eesti Haigekassa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega nimetatakse Eesti Haigekassa ümber tervisekassaks, mis rõhutab asutuse tegevuse lõppeesmärki – inimese tervise hoidmist ja taastamist. Sellega seoses muudetakse veel 24 seadust.
Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse ning teiste seaduste muutmise seadusega ajakohastatakse viiteid riigiabi käsitlevatele Euroopa Liidu õigusaktidele ning lõpetatakse riiklik sekkumine tuulekaera tõrjeabinõude rakendamisel maatulundus- või muul maal, sest varasem tõrjekohustus on andnud soovitud tulemuse.
Kõrgharidusseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seadusega kaotatakse võimalus õppida samal ajal tasuta mitmel erialal. Samuti piiratakse tasuta õppimise võimalusi pärast katkestamist. Ühtlasi muutub õppelaenu intressiarvestus ja võrdsustatakse õppelaenu andmine esimese aasta õppijatele teiste õppuritega.
Rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse täiendamisega lihtsustub rahvastiku üle arvestuse pidamine. Seadust muudeti seoses Eesti ja Soome vahelise rahvastiku registreerimise kokkuleppega.
Eesti valitsuse ja Soome valitsuse vahelise rahvastiku registreerimise kokkuleppe ratifitseerimise seadus võimaldab saada Eestist Soome ja Soomest Eestisse kolinud inimeste kohta kiiret ja korrektset infot. Kokkuleppe alusel saadud andmed kantakse rahvastikuregistrisse ja Eesti ning Soome ametiasutused saavad neid kasutada kui õigusliku tähendusega andmeid. Ühtlasi võimaldab see vaadata üle elukohapõhised riiklikud ja omavalitsuslikud teenused või soodustused, mida isikutele pakutakse.
Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise seadusega antakse represseeritu staatus neile asumisel sündinud inimestele, kelle vanemad ei naasnud Eestisse viivitamatult pärast vabastamistõendi saamist. Represseerituks loetakse kõik, kes on asumisel sündinud viie aasta jooksul vabanemise otsuse saamisest, sõltumata sellest, millised olid nende vanemate Eestisse mitte naasmise põhjused.
Muinsuskaitseseaduse, halduskoostöö seaduse ja muuseumiseaduse muutmise seaduse eesmärk on tõsta muuseumikogude ja muuseumiteenuste kvaliteeti, uuendada muuseumide rahastamise aluseid ning luua uus riigi infosüsteemi kuuluv rahvakultuuri andmekogu. Samuti uuendatakse muuseumide rahastamise süsteemi.
Politsei ja piirivalve seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega luuakse Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem nendele kolmandate riikide kodanikele, kellelt ei nõuta Schengeni alale sisenemiseks viisat. Muu hulgas näevad muudatused ette, et Ukraina kodanike seadusliku ajutise viibimisaluse võib põhjendatud vajadusel vormistada pikaajalise viisana.
