Riigieelarve seaduse muutmise seadusega suurendatakse riigieelarve detailsust ja läbipaistvust, optimeeritakse riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia koostamise protsesse ning pannakse alus riigi pikaajalise arengustrateegia loomisele, teatas presidendi kantselei pressiesindaja. Seadus on seotud 2022. aasta riigieelarvega.
Kuna osa rahastamisvajadusi on muutunud, siis 2021. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadusega muudetakse riigieelarvet riigiasutuste poolt seatud eesmärkide tõhusamaks saavutamiseks.
Hasartmängumaksu seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse järgi laekub hasartmängumaksu tulu edaspidi riigi üldistesse tuludesse ning ministeeriumidele jääb paindlikkus otsustada valdkondade üle, mida ja millises mahus rahastatakse. Eesti Kultuurkapitali rahastamismudelit seadusega ei muudeta ning kehtima jääb senine kord.
Riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadusega tõstetakse kohtu, äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri toimingute riigilõivumäärasid, lihtsustatud menetluste ja maksekäsu kiirmenetluse piirmäära ning piirmäärasid, mis on seotud menetlusosalise edasikaebeõigusega. Lisaks muudetakse menetlusdokumentide kättetoimetamise tingimusi ning maksekäsu kiirmenetlust puudutavaid sätteid.
Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega tehakse kehtivatesse finantssektori õigusaktidesse muudatused, mis on seotud Euroopa Liidu õigusaktide rakendamise ja ülevõtmisega. Seadusega nähakse ette alused, mille kohaselt ühisrahastusteenuse osutajad saavad hakata Finantsinspektsioonilt tegevusluba taotlema ja Finantsinspektsioon saab hakata nende üle järelevalvet teostama. Muudatus puudutab üksnes ettevõtetesse investeerimisvõimalusi pakkuvaid ühisrahastusplatvorme.
Käibemaksuseaduse, Eesti Panga seaduse ning käibemaksu ja tolliseaduse muutmise seaduse muutmise seadusega võetakse üle Euroopa Liidu käibemaksudirektiivi muudatused. Nende eesmärk on käibemaksuarvestuste põhimõtete ühtlustamine, COVID-19 pandeemiale reageerimine ja Euroopa Liidu kaitsetegevusele NATO kaitsetegevusega sarnase käibemaksuregulatsiooni loomine.
Riikliku perelepitusteenuse seadusega töötatakse välja riikliku perelepitusteenuse regulatsioon, mille eesmärk on võimaldada vanemate lahkumineku korral sõlmida laste heaolust lähtuvad kokkulepped lapse elukorraldust puudutavates küsimustes nii kohtuväliselt kui ka varajases faasis kohtumenetluse ajal.
Maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega koondatakse maa erastamisel ja tagastamisel sõlmitud maa järelmaksulepingute haldamine ja riigi nimel hüpoteegipidaja ülesannete täitmine Maa-ametisse, mis on maa erastamise korraldaja. Samuti on edaspidi võimalik iseseisva kasutusvõimaluseta reformimata maad piirneva kinnisasjaga liita lihtsa maakorraldustoiminguga.
