Veeseaduse muutmise seaduse eesmärk on vähendada joogivee varustamisega seotud riske tervisele ja keskkonnale, optimeerida joogivee käitlemise kulusid ja tagada elanikele ohutu joogivesi. Samuti on muudatuste eesmärk kasvatada tarbijates usaldust kraanivee vastu, vähendada plasti tootmist, jäätmeteket ja seeläbi säästa keskkonda.
Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seadus tagab suurema läbipaistvuse ning annab kodanikele ja teadlastele ligipääsu kogu toiduohutust puudutavale infole, mille ettevõtja on riskihindamise protsessi käigus esitanud, välja arvatud ärisaladusena käsitatavale infole. Kui kehtivas seaduses on loetletud info, mida ei tohi ärisaladusena käsitada, siis nüüd kehtestatakse loetelu andmetest, mida võib ärisaladusena käsitada.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja halduskohtumenetluse seadustiku muutmise seadusega antakse õiguslik tähendus digitaalsele kohtutoimikule, et hõlbustada paberivabale kohtumenetlusele üleminekut.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku, perekonnaseisutoimingute seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus reguleerib tõendite kogumist ja dokumentide kättetoimetamist piiriülestes tsiviil- ja kaubandusasjades. Samuti saab edaspidi rahvastikuregistrist andmeid väljastada inimestele lihtsalt e-posti ja tavapostiga. Kehtiva õiguse järgi on see lubatud e-posti teel vaid krüpteeritult või tavapostis tähtsaadetisena.
Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadus reguleerib, millistel tingimustel ja korras hinnatakse kolmandate riikide välisinvestorite või nende kontrolli all olevate ettevõtjate usaldusväärsust juhul, kui välisinvestor soovib osaleda Eesti julgeoleku või avaliku korra seisukohalt olulises majandusvaldkonnas, tehes investeeringu kindlates sektorites tegutsevasse ettevõtjasse.
Turvaseaduse muutmise seadus võimaldab edaspidi turvategevuse valdkonnas tööle asuda senisest aasta nooremana ehk 18-aastaselt.
