Seaduse uuesti vastuvõtmise poolt oli 47 saadikut, vastu oli 33.
President Alar Karis jättis 21. aprillil seaduse välja kuulutamata, kuna parlament rikkus selle vastuvõtmisel menetlusnorme. Riigipea pidas vajalikuks seadust riigikogus uuesti arutada ning teha põhiseaduspärane otsus.
Mõistan selle seaduse olulisust ja kiireloomulisust, kuid riigikogu rikkus seaduse vastuvõtmisel menetlusnorme. Loodan, et riigikogu juhatus või riigikogu esimees kasutavad neile seadusega antud kohustust võtta seadus parlamendis uuesti arutamiseks ja otsustamiseks esimesel võimalusel,
ütles president Karis aprillis ja palus parlamendil menetleda seadust kooskõlas põhiseadusega.
Väljakuulutamiseks esitatud seaduse põhiseadusele vastavuse üle otsustades hindas riigipea, kas seadus on vastu võetud põhiseadusega ettenähtud menetlusreeglite kohaselt. Põhiseadus näeb ette, et seaduse vastuvõtmise protsess peab olema avalik ja toimuma enamuse põhimõttel. Põhiseaduse järgi sätestab seaduste vastuvõtmise korra riigikogu kodu- ja töökorra seadus.
Eelnõu kolmandaks lugemisel ettevalmistamisel asendas juhtivkomisjonina tegutsenud põhiseaduskomisjon eelnõu tekstis ühes sättes sõna "abikaasa" sõnadega "lähedane sugulane". Riigikogu kodu- ja töökord lubab juhtivkomisjonil koostada eelnõu kolmandaks lugemiseks eelnõu lõppteksti, millesse pärast teise lugemise lõpetamist on sisse viinud keelelised ja tehnilised täpsustused. Nendeks võivad olla näiteks kirjavigade, numeratsiooni või viidete parandamine. Sõna "abikaasa" asendamine sõnadega "lähedane sugulane" ei ole täpsustus, vaid sisuline muudatus.
Praegusel juhul muudeti pärast eelnõu teise lugemise lõpetamist sätte rakendamise tingimusi ning muudetud kujul säte loob teistsuguse õigusliku olukorra.
Teise ja kolmanda lugemise vahel sisulise muudatuse tegemisega rikuti protseduurireegleid, seeläbi on moonutatud parlamentaarse otsustustegemise protsessi ja jäetud üks osa riigikogu liikmetest sisuliselt ilma võimalusest võtta osa seaduse kujundamisest, leidis president.
Tulenevalt protseduurireeglitest toimub seaduseelnõu kolmandal lugemisel lõpphääletus ja riigikogu liikmetel ning fraktsioonidel puudub võimalus esitada seaduseelnõu teksti kohta muudatusettepanekuid.
Kui pärast eelnõu teise lugemise lõppemist võiks selle teksti muuta põhjendusega, et nõnda viiakse tekst kooskõlla seadusandja tegeliku tahtega, siis looks see parlamentaarse protsessi olulise moonutamise võimaluse, märkis riigipea.
Seadusega tagatakse nende välismaalaste Eestis viibimine ja Eestisse õppima ning elama asumine, kes panustavad Eesti arengusse ja kelle siinviibimine on kooskõlas avalike huvidega ning Eesti tööjõuturu vajadustega, samuti tõhustatakse võimalusi kontrollida välismaalaste töötamise tingimuste täitmist.
Seadusega korrastatakse välismaalaste Eestis töötamise regulatsiooni ja välismaalaste Eestis viibimise, õppimise ja elama asumise tingimusi. Arvestatakse pidevas muutumises olevat keskkonda ja sellest tulenevalt uusi vajadusi ning peetakse silmas ka erinevates riiklikes arengukavades toodud eesmärke. Õpirännet puudutavate muudatustega korrastatakse elamislubade ja viisade väärkasutuse ärahoidmiseks välismaalaste Eestis ajutise viibimise, õppima asumise ja pärast õpinguid Eestisse jäämise tingimusi.
Menetluse käigus viidi seadusesse näiteks muudatused, mis puudutavad Ukraina sõjapõgenikele kiireloomuliste lahenduste pakkumist tööjõuturule integreerumisel, samuti neile Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks seadusliku aluse andmist ning töötamise erisuste sätestamist. Sätestatakse töötasunõue, mille järgi tööandja on kohustatud Ukraina töötajale maksma tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud selle tegevusala aasta keskmise brutopalga koefitsiendi 0,8 korrutisega.
Eesti sisserändepoliitika eesmärk on ühelt poolt soodustada nende välismaalaste Eestisse elama asumist, kes annavad kogu ühiskonnale suuremat lisandväärtust, ja teiselt poolt hoida ära elamislubade ja viisade väärkasutust ning ebaseaduslikku sisserännet, et tagada turvalisus, avalik kord ja riigi julgeolek.
