Veel puudutavad muudatused investeerimisfonde, ühekordset toetust pensionäridele ja lastele ning Ukrainast Eestisse saabunud sõjapõgenike toetamist ja ajalehtede käibemaksumäära alandamist, teatas presidendi kantselei pressiesindaja.
Karistusseadustiku, perekonnaseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse kohaselt tõuseb seksuaalse enesemääramise vanusepiir seniselt 14 aastalt 16 aastale. Lubatud on noorte omavahelised konsensuslikud seksuaalsuhted, kui täisealise ja 14–16-aastase vanusevahe ei ole suurem kui viis aastat. Peale selle tunnistatakse seadusega kehtetuks alaealiste erandlik abiellumisiga. Edaspidi saavad abielluda vaid täisealised inimesed.
Lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadusega ajakohastatakse lennuohutuse tagamiseks riigisisest tsiviillennunduse regulatsiooni, arvestades muudatusi Euroopa Liidu õiguses, eelkõige mitmeid määrusi. Muudatused on vajalikud, et valmistada ette pagasi- ja perroonikäitluse turu avamist Tallinna lennujaamas. Samuti täiendatakse seadust peatükiga, mis reguleerib mehitamata õhusõidukite süsteemi käitamist.
Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse, politsei ja piirivalve seaduse ning riigipiiri seaduse muutmise seadusega viiakse riigisisene õigus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega, et parandada tagasisaatmispoliitika tõhusust. See võimaldab liikmesriikidel senisest paremini jälgida tagasisaatmisotsuste täitmist ja kiirendada tagasisaatmismenetluse läbiviimist. Kui kolmanda riigi kodaniku suhtes on kohaldatud Schengeni sissesõidukeeldu, on see aluseks teda riiki mitte lubada või tunnistada tema viibimis- või elamisluba kehtetuks ja ta riigist välja saata.
Avaliku teenistuse seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse põhilised muudatused lihtsustavad konkursside regulatsiooni ametiasutustele ja ametnikele. Seadus võimaldab ajutiselt äraoleva ametniku asendajal jätkata ametikohal ilma konkurssi läbimata, kui asendatav ei naase. Samuti võib teatud juhul värvata ametnikke ilma konkursita. Laienevad ka ametniku sotsiaalsed tagatised.
Investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega ühtlustatakse jaeinvestoritele suunatud eurofondide ning riskikapitali- ja kinnisvarafondide piiriülese pakkumise reegleid ning muudetakse väiksemahuliste fondide valitsejate registreerimise tingimusi. Väikefondi puhul jääb fondi varade maht alla 100 miljoni euro ning nende üle Finantsinspektsioon üldjuhul järelevalvet ei tee, vaid registreerib üksnes nende tegevuse. Pensionifondidel võimaldavad muudatused investeerida väärtpaberitesse, mille alusvaraks on toore või mille hind sõltub toormest. Ka suurendatakse võimalust investeerida väärismetallidesse.
Eesti ja Austria vahelise investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seadusega ratifitseeritakse Eesti ja Austria vaheline investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamine, et tagada Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevalt kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide investorite võrdne kohtlemine.
Perehüvitiste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse kohaselt makstakse lastele ja pensionäridele novembris ühekordset 50-eurost toetust. Toetus on mõeldud leevendama esmavajaduste rahuldamiseks vajalike kaupade ja teenuste kiirest hinnatõusust tulenevaid toimetulekuraskusi. Samuti lisandub muudatusega võimalus võtta toimetulekutoetuse määramisel kuni kuuel kuul aastas arvesse eluaseme soetamisega seotud laenu tagasimakseid. Seega saab toetada eluaseme soetamiseks laenu võtnud peresid sarnaselt peredele, kes eluaset üürivad.
Muudatused aitavad paremini planeerida ja korraldada Ukrainast Eestisse saabunud sõjapõgenikele vajalikke sotsiaalteenuseid ja neile toetuste maksmist. Samuti võib üksi elava pensionär võtta üüriliseks või allüüriliseks Ukraina sõjapõgenikke ilma, et ta kaotaks üksi elava pensionäri toetuse. Kohalikud omavalitsused saavad 2022. aastaks ette toimetulekutoetuse menetlemise ja väljamaksmise kulude hüvitamise erisuse, mille järgi kaetakse omavalitsuste kulud tavapärasest kiiremini.
Käibemaksuseaduse muutmise seaduse kohaselt alaneb ajakirjandusväljaannetele kehtiv käibemaksumäär üheksalt viiele protsendile, et toetada Venemaa poolt liberaalse demokraatia vastu suunatud infosõjas ja inforünnakute keskkonnas sõltumatu ja professionaalse Eesti kvaliteetajakirjanduse kättesaadavust. Sarnaselt kehtivale korrale rakendub vähendatud viieprotsendiline käibemaksumäär nii füüsilistel kandjatel olevatele kui ka elektroonilistele ajakirjandusväljaannetele.
