Lisaks tegi koda ettepaneku, et arvestus toidupakendite ja joogitopside üle toimuks kaalupõhiselt, mitte tüki alusel nagu näeb ette ministeeriumi eelnõu.
Kliimaministeeriumis on valminud pakendiregistri põhimääruse muutmise eelnõu, milles muu hulgas sisaldub oluline muudatus nende ettevõtete jaoks, kes lasevad Eestis esmakordselt turule ühekordselt kasutatavaid plastist toidupakendeid ja joogitopse.
Ühekordselt kasutatav plastist toidupakend on pakendiseaduse kohaselt kaanega või kaaneta anum, millest pakutakse kohapeal või kaasavõtmiseks valmistoitu, mida tavaliselt tarbitakse samast anumast ilma täiendava küpsetamise, keetmise või soojendamiseta. Näiteks kuuluvad selliste toidupakendite alla kiirtoidupakendid, võileiva-, vrapi- või salatikarbid või pakendid, mis sisaldavad värsket või töödeldud toitu, mis ei vaja edasist valmistamist, näiteks puuviljad, köögiviljad või magustoidud.
Ministeeriumi plaan: andmed tuleb esitada tagasiulatuvalt ehk 2023. aasta kohta
Eelnõu kohaselt peavad ettevõtted esimest korda esitama pakendiregistrile andmed Eestis esmakordselt turule lastud ühekordselt kasutatavate plastist toidupakendite ja joogitopside kohta 2024. aasta 31. märtsiks, kuid andmed peavad olema 2023. aasta kohta. See tähendab, et ettevõtted peavad neid andmeid esitama tagasiulatuvalt.
Kuigi mõned üksikud ettevõtted on andnud teada, et neil on võimalik neid andmeid esitada pakendiregistrile ka tagasiulatuvalt ehk 2023. aasta kohta, siis paljudele valmistab selline nõue suurt muret. Ettevõtetel ei olnud 2023. aasta alguses ega isegi poole aasta pealt teada, et nad peavad hakkama neid andmeid riigile esitama. Isegi kui ettevõtted võisid eeldada, et peagi võib selline kohustus tulla, ei ole ettevõtetel kuni praeguse hetkeni kindlustunnet selles osas, kas arvestust pakendite ja topside üle tuleb pidada tüki või kaalu alusel.
Ettevõtetel puuduvad usaldusväärsed andmed
Eeltoodud põhjustel ei ole ettevõtetel olnud võimalik koguda täpseid andmeid toidupakendite ja joogitopside kohta 2023. aasta algusest ning tagasiulatuvalt on keeruline kindlaks teha, kui palju neid pakendeid ja topse on 2023. aastal turule lastud. Ettevõtted peavad täna arvestust pakendite üle, aga nad ei suuda plastpakendite hulgast tagant järele lihtsasti eristada, millised on olnud ühekordselt kasutatavad plastist toidupakendid ja joogitopsid ning millised on olnud muud pakendid.
Kui kliimaministeerium tahab andmete esitamise kohustuse kehtestada tagasiulatuvalt, et võtta võimalikult kiiresti üle vastav Euroopa Liidu direktiiv, siis tekib küsimus, miks ei koostanud ministeerium vastavat eelnõud varem, et muudatused oleksid jõustunud näiteks 2023. aasta algusest. Kuna kliimaministeerium on eelnõu välja töötamisega hilinenud, siis see ei saa olla õigustus, et panna ettevõtetele tagasiulatuva mõjuga aruandluskohustus.
Koda tegi ministeeriumile ettepaneku muuta pakendiregistri põhimääruse muutmise eelnõud selliselt, et ettevõtted peavad esimest korda esitama neid andmeid 2024. aasta kohta ning andmete esitamise tähtaeg oleks sellisel juhul 2025. aasta 31. märts.
Arvestuse pidamine peaks toimuma kaalu, mitte tüki alusel
Kliimaministeerium on pakkunud välja, et ettevõtted võiksid pidada arvestust ühekordselt kasutatavate plastist toidupakendite ja joogitopside kohta tüki alusel, mitte kaalupõhiselt.
Koda andis ministeeriumile teada, et eelistab kaalupõhist lähenemist ja seda mitmel põhjusel. Esiteks peavad ettevõtted täna arvestust pakendite üle kaalu, mitte tüki alusel. Seega on loogiline jätkata tänaseks väljakujunenud praktikaga. Teiseks aitab kaalupõhine lähenemine ettevõtetel paremini hinnata, kas ja kui hästi täidavad nad pakendiseadusest tulenevat nõuet saavutada aastaks 2026 ühekordselt kasutatavate plastist toidupakendite ja joogitopside mõõdetav vähenemine.
Pakendiregistri põhimääruse plaanitavad muudatused jõustuvad eelnõu kohaselt 2024. aasta 1. jaanuaril. Plaanitavate muudatustega saab lähemalt tutvuda siin.
