Umbes 246 000 Eesti elaniku majapidamine pole kanalisatsiooniga liidetud, seepärast kasutavad nad reovee kogumiseks kohtkäitlussüsteeme nagu septik, omapuhasti või lekkekindel mahuti. Kas aga kohtkäitluse reovesi kogutakse nõuetekohaselt ning kas see jõuab reoveepuhastitesse, selle kohta riigil praegu täielik ülevaade puudub.
Veeseaduse kohaselt on reovee kogumine ja puhastamine kohaliku omavalitsuse kohustus. Praegu reguleerivad omavalitsused seda vastavate eeskirjadega. Samas on seadus aga jätnud seni selgelt täpsustamata, kuidas purgimisteenust ehk reovee väljapumpamist purgimisautosse ja selle vedu purglasse korraldada. Selgemate reeglite seadmiseks on kliimaministeerium ette valmistanud veeseaduse väljatöötamiskavatsuse, millele ootab nüüd tagasisidet.
„Praegu puudub kindlus, et purgimisteenusega on kaetud kogu piirkond, kus kohtkäitlust kasutatakse,“ sõnas kliimaministeeriumi merenduse ja veekeskkonna asekantsler Kaupo Läänerand. „Selleks, et põhjavee ja erakaevude vee kvaliteet oleks korras ega seaks ohtu veekasutajate tervist, otsib riik lahendust valdkonna paremaks reguleerimiseks.“
Lääneranna sõnul on üheks probleemiks ka purgimisteenuse hind, kuna see ületab kohati kordades ühiskanalisatsiooni teenuse maksumust. „Purgmisteenus peab olema kvaliteetne ning kättesaadav mõistliku hinnaga,“ rõhutas Läänerand.
Eestis on 80 töötavat purglat ja üle 130 purgimisteenuse pakkuja. Purgimisteenus ja vedu purglasse on vabaturu teenus, kuid purglad kuuluvad vee-ettevõtjatele.
Kuna praegu puudub selge pilt kohtkäitlussüsteemide olemasolust ja olukorrast ning purgitava reovee kogustest, pole ka kohalikel omavalitsustel teadmist, kuhu ja millise mahutavusega purglaid oleks vaja rajada.
Lahendusena näeb kliimaministeerium kohtkäitlussüsteemide registreerimise vajadust ning pakub, et seda võiks teha ehitisregistris. Kinnistu omanikel tuleks seega hakata edaspidi oma kohtkäitlussüsteeme registris registreerima. Omavalitsustel tuleks aga tagada, et purgmisteenusega oleks kaetud kogu nende territoorium.
Muudatus on vajalik, et kohtkäitlussüsteemid vastaks nõuetele – ei oleks ohuks keskkonnale ega põhjaveele, ning purgimisteenus oleks inimestele kättesaadav.