Keskkonnaminister Rene Koka sõnul nõudis kiiret seadusemuudatuste vastuvõtmist vajadus võimaldada ka kriitilisel ajal inimestele joogivee- ja maamõõduteenus. Samuti tuli leida lahendus, kuidas keskkonnaamet saaks eriolukorra ajal edastada inimkontakti vältides neid dokumente, mida seni saatis tähitud kirjaga.
Valitsus keskendub lahenduste leidmisele, mis aitab ettevõtetel ja teenusepakkujatel tegevust jätkata,“ lausus Kokk.
Veeseaduse muudatuse kohaselt on eriolukorra ajal ja 90 päeva pärast selle lõppemist keskkonnaametil õigus muuta vee erikasutusega seotud keskkonnalubade nõudeid ilma kõiki menetlusnõudeid järgimata, kui vee-ettevõtetel on loa nõuete täitmine eriolukorra tõttu takistatud. Oluline on, et ressursside, nii inimeste, kemikaalide kui kaitsevahendite, nappuse korral suunaksid vee-ettevõtted esmalt oma ressursid inimestele joogivee tagamiseks isegi, kui see toob kaasa mõnede keskkonnanõuete hetkelise leevenduse.
Vee-ettevõtete kõrval võib sarnane vajadus tekkida ka muudel keskkonnaloa või kompleksloa omajatel. Maavara kaevandajatel ja tööstusettevõtetel on reovee puhastamise ja seire kohustus, kuid reovee puhastamiseks vajalike kemikaalide tarneraskuste tekkimise korral ja veeproove analüüsivate laborite sulgemise tõttu ei pruugi nende kohustuste täitmine olla võimalik.
Eriolukorra tõttu ei ole võimalik praegu ka veeproovivõtjaid atesteerida. Seadusemuudatus lubab neil, kelle atesteerimistunnistuse kehtivus lõpeb eriolukorra ajal, jätkata vee- ja joogiveeuuringute proovide võtmist kuni kuus kuud pärast eriolukorra lõppemist.
Maakatastriseaduse täiendus pikendab enne 1. juulit 2018 välja antud maakorraldustööde tegevuslitsentside kehtivusaega, mis muidu oleks lõppenud tänavu 1. juulil. Eriolukorra tõttu ei ole maakorraldajatel võimalik selleks tähtajaks uusi tegevuslitsentse saada, tänase seadusemuudatuse kohaselt kehtivad need veel kuni kuus kuud pärast eriolukorra lõppemist. Neil, kelle tegevuslitsents lõpeb pärast eriolukorra väljakuulutamist, on õigus jätkata tegutsemist eriolukorra ajal ja kuus kuud pärast selle lõppemist.
Ilma seadust muutmata oleks pärast 1. juulit tekkinud olukord, kus nõudlus teenuse järele on oluliselt suurem kui teenuse pakkujate arv. Nii võib sattuda ohtu riikliku tähtsusega projektide edasiarendamine ning märgatavalt oleks tõusnud ka maamõõduteenuse hind. Seetõttu otsustas valitsus anda maamõõtjatele lisaaega käimasolevate tööde lõpetamiseks ning kutse ja litsentsi taotlemiseks.
Eriolukord on oluliselt pidurdanud ka käimasolevaid maamõõdutöid. Seetõttu on palju maamõõdutöid jäänud teadmata ajaks venima ja nende lõpetamine enne 1. juulit on ebatõenäoline.
Looduskaitseseaduse muudatus annab keskkonnaametile loa eriolukorra ajal saata kaitse alla võtmise menetluse algatamise teateid ja menetlusega seotud dokumente, samuti kaitse alla võtmise või sellest keeldumise otsuseid ning kaitsekohustusteatiseid isikutele tähitud kirja asemel lihtkirjaga.
Nii on keskkonnaametil suurem paindlikkus saata eriolukorra ajal teateid, materjale ja otsuseid ilma, et sunnitaks isikuid koonduma postkontorisse tähitud kirja kättesaamiseks või kohalikesse omavalitsustesse materjalidega tutvumiseks. See oleks vastuolus näiteks tänase eriolukorra vajadusega, kus inimkontakte tuleks võimalikult palju vältida. Muudatusega laienevad vaid teadete ja dokumentide kättetoimetamise võimalused, mis inimeste õigusi täiendavalt ei piira ega vähenda, vaid aitavad ka liikumispiirangute tingimustes olulise informatsiooni adressaatideni toimetada.
