„Praegune kohtutäiturite süsteem on mitmendat aastat toimeraskustes. Kohtutäituritel on jäänud tööd oluliselt vähemaks, mistõttu on langenud nende tulud ning need on äärmiselt erinevad. See on põhjustanud olukorra, kus osal kohtutäituritest on keeruline või võimatu nõudeid piisavalt hästi täita. Samuti koheldakse menetlusosalisi erinevalt ning pahatihti ei tagata nende õigusi,“ ütles justiitsminister Raivo Aeg. 

Eelnõu eesmärk on luua eeldused kohtutäiturite süsteemi efektiivsuse ja jätkusuutlikkuse suurendamiseks. Selleks teeb eelnõu täitesüsteemis mitmeid muudatusi.

Riik hakkab maksma kohtutäiturile tasu igakuise elatise sissenõudmise eest.

Igakuise jooksva elatise sissenõudmine on kohtutäiturile selgelt kahjumlik tegevus, kuna enamasti aastaid kestva sissenõudmise menetluse eest saab kohtutäitur küsida ühe korra täiteasja algatamisel tasu 292 eurot. Eelnõu järgi on riigi makstav elatise sissenõudmise tasu suurus ühe täiteasja kohta kuni 100 eurot aastas,

selgitas Aeg. 

Senist avaliku võimu nõuete jagamise mudelit muudetakse nii, et sarnaselt eranõude omanikuga võib avalik-õigusliku nõude omanik ise kohtutäituri valida. Samal ajal säilib ka senine võimalus, et nõude jagab täiturile kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda keskselt. Sissenõudja saab edaspidi otsustada, kas valida ise kohtutäitur või esitada nõue täitmisele keskse nõuete jagamise süsteemi kaudu.

Sissenõudjale muutub odavamaks ja lihtsamaks täiteasja üleandmine teisele kohtutäiturile. Tulevikus saab täiteasja teisele täiturile üle anda, kui seda on menetletud vähemalt kolm aastat. Praegu saab seda teha siis, kui kohtutäitur on nõuet menetlenud vähemalt neli aastat.

Kohtutäiturite tasud muutuvad nii, et need vastaks viimastel aastatel toimunud muudatustele ja võimaldaks hüvitada kohtutäiturile täiteasja menetlemisega tekkinud kulud.

„Näiteks on vallasasja väljanõudmise, kinnisasja väljaandmise ja lapse üleandmise ning lapsega suhtlemise võimaldamise eest tasu 140 eurot püsinud muutumatuna alates 2011. aastast.  Oleme teinud ka ettepaneku alandada kohtutäituri põhitasu 50 protsendile tasumäärast, kui võlgnik sõlmib vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul sissenõudjaga võla tasumiseks maksegraafiku ning täidab kogu nõude selle alusel korrektselt. Selline muudatus motiveerib võlgnikku aktiivselt osalema lahenduste leidmisel ning samal ajal võimaldab hoida kokku ka kohtutäituri kulutusi,“ rääkis Aeg.

Samuti kaotatakse ebamõistlik piirang, mis välistab kohtutäiturile ja notarile kohtuasjas kantud õigusabi kulude hüvitamise ning jäetakse kohtu otsustada, kas ja millises ulatuses kulud vastaspoolelt välja mõistetakse.

Seadus on planeeritud jõustuma üldises korras. Lapse elatise sissenõudmise eest kohtutäiturile tasu maksmist puudutavad sätted jõustuvad 1. jaanuaril 2023, kuna see vajab raha eraldamist riigieelarvest ning maksu- ja tolliameti infosüsteemi arendust.