See võib muutuda eriti vajalikuks tänavu kevadel, kui lõpeb õigus nõuda täitmist kümnete tuhandete jõustunud kohtuotsuste alusel.
Eelnõu eesmärk on võimaldada inimesel kiiremini ja väiksemate kuludega lõpetada täitemenetlus nõude täitmise aegumise tõttu ning vähendada seeläbi kohtutesse esitatavate avalduste hulka,
ütles justiitsminister Raivo Aeg.
Muudatus on ajendatud sellest, et aprillis saabub täitmise aegumistähtaeg hinnanguliselt kümnetele tuhandetele eraõiguslikele nõuetele, mille täitmist alustati enne 5. aprilli 2011. Praegu kehtiva seaduse järgi tuleks võlgnikul täitemenetluse lõpetamiseks sellisel juhul esitada hagi kohtusse ning tasuda ka 300-eurone riigilõiv.
Valitsuses täna heakskiidu saanud eelnõu aga võimaldab võlgnikul pöörduda avaldusega esmalt hoopis kohtutäituri poole. Juhul, kui sissenõudja ei vaidle täitemenetluse lõpetamisele vastu, ongi kohtutäituril õigus täitemenetlus täitmise aegumise tõttu lõpetada. Sellise avalduse läbivaatamise eest on kohtutäituril õigus küsida 15 euro suurust tasu.
Kui sissenõudja vaidleb täitemenetluse lõpetamisele vastu, siis täitur menetlust ei lõpeta ja võlgnikul säilib õigus pöörduda kohtusse. Erinevalt praegu kehtivast seadusest lahendatakse edaspidi sellised asjad aga hagita menetluses, mis on kiirem, paindlikum ja soodsam.
"Kui võlgnik on eelnevalt pöördunud kohtutäituri poole ja maksnud kohtutäituri tasu, siis kohtus ta enam riigilõivu tasuma ei pea. Otse kohtusse pöördumisel tuleb tasuda riigilõiv suurusega 30 eurot," lisas Aeg.
Menetluse lõpetamise korral säilib kohtutäituril õigus nõuda võlgnikult menetluse põhitasu 50 protsendi ulatuses. 2021. aastal on eelnõu järgi kohtutäituril võimalik võlgniku avaldust läbi vaadata pikema aja jooksul. Kui üldiselt peab täitur selle avalduse läbi vaatama 30 päeva jooksul avalduse saamisest alates, siis kuni selle aasta lõpuni esitatud avalduste läbi vaatamiseks on täituril aega 60 päeva.
Eelnõu on planeeritud jõustuma 1. märtsil.
