Kui praegu kehtiva seaduse järgi tuleks võlgnikul täitemenetluse lõpetamiseks esitada hagi kohtusse ning tasuda ka 300 eurone riigilõiv, siis uus kord annab võlgnikule võimaluse pöörduda avaldusega esmalt hoopis kohtutäituri poole. Sellise avalduse läbivaatamise eest on kohtutäituril õigus küsida 15 euro suurust tasu.
Koostöö ja suhtluse olulisust kohtutäituri ning menetluse osapoolte vahel tõi välja ka justiitsminister Maris Lauri: "Nii tänastel võlgnikel kui ka neil, kellele ollakse võlgu, tasuks ühendust võtta oma kohtutäituriga ja üheskoos hoolikalt kaaluda, kuidas oleks kõige mõistlikum nende nõuetega toimida, mille puhul aegumine ees seisab," sõnas Lauri.
Juhul, kui sissenõudja ei vaidle täitemenetluse lõpetamisele vastu, ongi kohtutäituril õigus täitemenetlus täitmise aegumise tõttu lõpetada. See vabastaks sissenõudja ka seni temale langenud täitekulude kandmise kohustusest, sest eelnõu kohaselt jäävad need nüüd avalduse esitanud võlgniku kanda.
Võlgnikel tasuks aga varuda kannatust, sest selliste avalduste suurt hulka ette nähes pidasime vajalikuks anda käimasoleval aastal kohtutäituritele ka lisaaega nende menetlemiseks,
lisas Lauri.
Kui üldiselt peab täitur selle avalduse läbi vaatama 30 päeva jooksul avalduse saamisest alates, siis kuni selle aasta lõpuni esitatud avalduste läbi vaatamiseks on täituril aega 60 päeva.
Kui sissenõudja aga vaidleb täitemenetluse lõpetamisele vastu, siis täitur menetlust ei lõpeta ja võlgnikul säilib õigus pöörduda kohtusse. Erinevalt praegu kehtivast seadusest lahendatakse edaspidi sellised asjad aga hagita menetluses, mis on kiirem, paindlikum ja soodsam. Olles eelnevalt pöördunud kohtutäituri poole ja maksnud kohtutäituri tasu, võlgnik kohtus enam riigilõivu tasuma ei pea. Otse kohtusse pöördumisel tuleb tasuda riigilõiv suurusega 30 eurot.
Varasemalt esimesel märtsil jõustuma plaanitud seaduse jõustumise uus võimalik aeg selgub riigikogu menetluse käigus.
