Olulise muudatusena hakatakse rahastama perearstikeskustes registraatori või kliinilise assistendi tööd, et vabastada pereõdede ja -arstide aega meditsiinilise töö jaoks.
„Juulist jõustub mitu olulist muudatust, mis aitavad tugevdada perearstiabi. Tervisekassa suurendab perearstidele nimistu patsientide eest makstavat pearaha ning hakkab tasuma tervisekeskustesse tööle võetud kliiniliste assistentide ja registraatorite töö eest, et vabastada seeläbi pereõdedele ja -arstidele aega meditsiinilise töö jaoks ja parandada perearstiabi kättesaadavust. Samuti lisanduvad uued teenused riskipatsientide paremaks jälgimiseks ja vaimse tervise probleemidega laste aitamiseks,“ ütles terviseminister Riina Sikkut. „Tervisekassa suurendab ka kollektiivleppele vastavalt üldkuludeks ettenähtud summasid tervishoiuteenuste hindades.“
Kliinilise assistendi tööülesanded on tervisekeskuses näiteks töö registratuuris, patsientide pöördumistele vastamine oma pädevuse piires, arsti poolt antud info edastamine patsientidele ja nende korduvatele uuringutele kutsumine, teiste raviasutustega suhtlemine, hooldekodudega suhtlemine, mittemeditsiiniliste tarvikute tellimine ja muu sarnane tegevus. Perearstidele nimistus olevate patsientide eest ettenähtud pearaha suurendatakse seoses perearstiabi kulumudelis arstide tööaja pikendamisega poole tunni võrra päevas.
Vaimse tervise abi kättesaadavuse parandamiseks hakatakse lastepsühhiaatrias rahastama tegevusjuhendaja või noorsootöötaja tööd ning esmatasandil kooliõdede juhendamist vaimse tervise õdede poolt. „Tervisekassa lisab lastepsühhiaatria voodipäeva hinnale tegevusjuhendaja või noorsootöötaja tasu, et toetada seeläbi vaimse tervise probleemidega haiglaravil viibivate laste ja noorte paremat toimetulekut," ütles Tervisekassa raviteenuste peaspetsialist Kadri Popilenkov. „Koolitervishoius tasustame edaspidi lisakoefitsiendiga kooliõdedesid, kes on saanud juhendamist vaimse tervise õdedelt, et toetada seeläbi noorte vaimset tervist võimalikult mitmekülgselt.“
Riskipatsientide paremaks jälgimiseks ja seeläbi krooniliste haiguste süvenemise ennetamiseks hakkab tervisekassa rahastama perearstiabis riskipõhise ravijuhtimise teenust. „Perearst hindab patsiendi vajadusi ja koostab koos temaga raviplaani. Teenust on seni katsetanud Eestis ligi 100 perearsti ja see on andnud häid tulemusi – hospitaliseerimine riskipatsientide seas vähenes ja patsientide terviseseisundis ja -käitumises nähti olulisi muutusi,“ selgitas Tervisekassa perearstiabi teenuse juht Laura Johanna Tuisk. „Teenuse eesmärk on võimalikult palju ennetada patsientidel haiguste ägenemist, viia sellega haiglaravile sattumine miinimumini ja parandada tervisetulemusi.“
Vastavalt Eesti Arstide Liidu, Eesti Õdede Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu, Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliidu, Eesti Kiirabi Liidu ja Eesti Haiglate Liidu vahel 20. jaanuaril 2023. aastal sõlmitud kollektiivlepingule suureneb teenuste loetelu muudatusega alates 1. juulist kõigis Tervisekassa rahastavate teenuste hindades kinnistute, hoonete ja ruumide ülalpidamise, toitlustamise ja pesupesemisega seotud üldkulude komponent.
Kokku suureneb tervisekassa rahastatavate teenuste maht 28,83 miljoni euro võrra, millest 19,2 miljonit läheb COVID-19 haigete haiglaravi katmiseks, eriarstiabis ja õendusabis üldkulude katmiseks 5 miljonit eurot ja 4,12 miljonit esmatasandi, sh peremeditsiini teenuste kättesaadavuse parandamiseks.
