Mahukate kriminaalasjade kohtulik arutamine üldmenetluses võib võtta kaua aega, sest menetlusosalisi on palju ning uuritavate tõendite maht on suur. Teatud ulatuses on see paratamatu, sest aus ja õiglane kohtumenetlus eeldab tõendite põhjalikku, vahetut ning avalikku uurimist. Samuti peab süüdistatavale andma õiguse küsitleda tunnistajaid. Siiski on võimalik kriminaalmenetlust lihtsustada kaitseõiguse arvelt kompromisse tegemata,
ütles justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Markus Kärner.
Kehtiv kriminaalmenetluse seadustik sisaldab sätteid, mis ei võimalda teatud kohtuliku uurimise toiminguid kiiremini läbi viia isegi siis, kui sellega on kõik pooled nõus. Näiteks ei näe seadus ette süüdistatava õigust mõne faktilise asjaolu omaksvõtuks, mistõttu tuleb tõendada ka neid asjaolusid, mida keegi ei vaidlusta. Samuti ei ole mõistlik, et paljude osalistega kriminaalasjas peaks kohus iga üksiku taotluse lahendamiseks istungi korraldama, kui pooled oleksid nõus küsimuse lahendamisega kirjalikult. Mõnel juhul ei võimalda seaduse jäikus kohtul isegi kaaluda menetlusressurssi säästvaid lahendusi – näiteks kui kollegiaalsest kohtukoosseisust peaks üks liige poole menetluse pealt vahetuma, ei luba seadus menetlust poole pealt jätkata isegi siis, kui senine menetlus oleks videosalvestatud.
Väljatöötamiskavatsus põhineb peamiselt 2020. aasta märtsis avaldatud Harju maakohtu järelevalve aruandele, milles esitati arvukalt ettepanekud seaduse muutmiseks, mis võimaldaksid mahukaid kriminaalasju kiiremini ja tõhusamalt lahendada.
Justiitsministeerium soovib üldmenetluse reeglite muutmisel arvesse võtta kõikide huvirühmade arvamusi. Seetõttu esitati enne eelnõu koostamist kooskõlastamisele väljatöötamiskavatsus, milles tuuakse välja peamised küsimused ja probleemkohad ning neile oodatakse tagasisidet.
