„Juuli alguseni on tarbijatel aega uus elektripakett valida. On tarbija vaba valik, kas uueks paketiks võtta börsihinnal, fikseeritud hinnal või hoopis mõlema kombinatsioonis töötav lahendus. Need tarbijad, kes valikut juuli alguseks ei tee, viiakse automaatselt üle börsihinnal põhinevale paketile,“ sõnas kliimaministeeriumi energeetikaosakonna energiaturgude valdkonnajuht Karin Maria Lehtmets. „Uue paketi valimisel soovitame uurida hindu konkurentsiameti usaldusmärgiga allikatest ja võtta ühendust parema ülevaate saamiseks erinevate elektrimüüjatega.“
Universaalteenus hakkas riigipoolse meetmena kehtima 2022. aasta 1. oktoobrist, et aidata elektritarbijatel maandada riske ja leevendada elektrihinna tõusu. Juba 2023. aasta algusest kuni tänaseni pole olnud aga ühtegi kuud, kus keskmine börsihind oleks olnud kõrgem universaalteenuse hinnast.
"Universaalteenus pakkus keerulisel ajal tarbijatele kindlust, praegu on aga see teenus kordades kallim kui turul saadaolevad paketid. Seetõttu tegime ettepaneku universaalteenuse lõpetamiseks," selgitas Lehtmets.
Riigikogu võttis vastava seaduse muudatused vastu tänavu aprillis ja seadus jõustus 2. mail.
Elektrimüüjad teavitavad oma universaalteenuse tarbijaid ja annavad neile võimaluse valida endale uus leping juunikuu jooksul. Kui tarbija oma eelistusest elektrimüüjale juunikuu jooksul teada ei anna, viib müüja tarbija üle börsihinnal põhinevale elektrimüügilepingule sellel hetkel pakutavatel üldlevinud tingimustel. Üldlevinud tingimused tähendavad, et müüja ei tohi küsida uuelt kliendilt kõrgemat marginaali võrreldes sama müüja teiste börsipõhiste lepingutega.
Tänavu veebruaris oli universaalteenusel umbes 51 500 kodutarbijat ja ligi 69 000 kodutarbijat, kes tarbisid elektrit üldteenusel universaalteenuse hinnaga. Kõige rohkem oli universaalteenusel kasutajaid 2023. aasta jaanuaris – üle 310 000 kodutarbija, lisaks 115 000 tarbijat üldteenusel.
