Elektribörsi Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas kujunes veebruari keskmiseks hinnaks 113,12 eurot megavatt-tunnist. Võrreldes jaanuariga tõusis hind küll 14 protsenti, ent jäi siiski alla universaalteenuse hinnale, mis lõpptarbijatele jääb teenusepakkujast sõltuvalt 19–20 sendi ringi kilovatt-tunnist, millele lisanduvad teenus- ja võrgutasud ning maha arvestatakse riiklik kompensatsioon 5 senti kilovatt-tunni kohta.
Suurima universaalteenuse pakkuja, Eesti Energia pressiesindaja Mattias Kaiv ütles BNS-ile, et aasta algusest on teenusest loobunud ligi 12 000 inimest. Sealjuures on 80 protsenti otsustanud börsipaketi ja 20 protsenti klientidest fikseeritud hinnaga paketi kasuks.
Eesti Gaasi juhatuse liikme Raul Kotovi sõnul on universaalteenusest loobujaid on olnud ligi 10 protsenti, kellest omakorda 90 protsenti on sõlminud börsihinnaga lepingu.
Samas on börsihindade langus toonud endaga kaasa ka muud tüüpi odavamate pakettide pakkumise. Näiteks avas Alexela kodutarbijatele suunatud elektripaketi, mille hind määratakse kuupõhiselt, kuid mille laeks on universaalteenuse hind. Märtsikuus on teenuse baashind 11,9 senti kilovatt-tunnist, millele lisandub marginaal 0,7 senti kilovatt-tunnist, käibemaks ja fikseeritud 1,99-eurone kuutasu.
Sealjuures ongi Alexela kliendid universaalteenusest loobumisel börsile naasmise asemel eelistanud uut pakutavat paketti. "Esimese 24 tunniga kui tarbijate jaoks oli uus elektripakett väljas, kasvas hüppeliselt nii meie oma Alexela kui ka teiste müüjate klientide pöördumiste arv. Tegemist on valdavalt universaalteenust kasutavate klientidega, kes soovivad praegusest paindlikumat paketti," kommenteeris Alexela juhatuse liige Tarmo Kärsna ning lisas, et uutest liitujatest ja paketivahetajatest on selle kasuks otsustanud ligi 70 protsenti inimesi.
Universaalteenus lõppeb praeguse seaduse järgi äritarbijatele 2023. aasta lõpuks ning kodutarbijatele 2026. aasta aprilliks. Samas kavandab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium universaalteenuse reformi, mille muudatusi soovitakse rakendama hakata juba tänavu aprillist. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvani esitatud idee on reformida elektri universaalteenust nõnda, et kui börsihind on odavam universaalteenuse hinnast, oleks elektrimüüjad kohustatud elektrit müüma börsihinnaga.
