Valitsus arutas eile ettepanekut muuta perehüvitiste seadust nii, et vanemahüvitise määramisel ei võeta järgneval kolmel aastal arvesse lapsevanema töötukassas töötuna arvel oldud aega, edastas siseministeerium.
Muudatusettepaneku esitanud rahvastikuminiser Riina Solman plaanib esitada muudatuste eelnõu valitsusele juba novembris.
„Koroona tõttu on paljud praegused või tulevased lapsevanemad juba kaotanud töö ning suure hulga perede sissetulek on vähenenud. Kuna vanemahüvitis määratakse lapsevanema keskmise sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel, on töötusel otsene mõju tulevase vanemahüvitise suurusele," selgitas Solman.
Tema sõnul hakkaks kavandatava eelnõu kohaselt vanemahüvitis järgneval kolmel aastal olema lapsevanema töökaotusele eelnenud keskmise palga suurune. Rahvastikuministri sõnul on muudatust vaja selleks, et planeeritud sünnid ei jääks ära ega lükkuks teadmata ajaks edasi.
Kavandatavad muudatused on tähtajalised. Tavapärasest erinevad vanemahüvitise määramise tingimused rakenduksid lapsevanematele, kelle laps sünnib tuleva aasta 1. jaanuari ning 2023. aasta 31. detsembri vahel.
Sel ajavahemikus sündinud laste eest määratava vanemahüvitise arvestusperioodi sisse jääb käesoleva aasta märtsikuu, mil kuulutati välja eriolukord, ja sellele järgnenud majanduslanguse periood. Muudatuste kehtivuse tähtaeg tugineb eelmise majanduskriisi kogemusele, mil majanduse taastumine ning töötuse olukorra normaliseerumine võttis aega ligikaudu kolm aastat.
Kavandatud muudatused annavad lapsevanematele võimaluse pöörata kriisist tingitud töötus oma pere kasuks,
ütles Solman.
Lisaks töötuna arvel olnud isikutele puudutab eelnõu ka erivajadusega laste vanemaid, kes olid eriolukorra ajal tööandja juurest palgata puhkusel ja kellele maksis riik sellel perioodil erivajadusega lapse vanema toetust.
Muudatuste heaks kiitmise korral saab sotsiaalkindlustusamet vanemahüvitise taotleja töötuse andmed töötukassalt automaatse infovahetuse kaudu, lapsevanem ei pea ise sellekohast avaldust täitma.
