"Veebipoodide arv suureneb pidevalt ja nii suureneb ka veebis toimuvate rikkumiste arv," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) siseturu asekantsler Kristi Talving pressiteates.

"Digitaalses keskkonnas toimuvad rikkumised mõjutavad väga paljude tarbijate huve ja seetõttu peab nende avastamine ja lõpetamine olema kiirem ja koostöö erinevate riikide järelevalveasutuste vahel paremini korraldatud," lisas ta.

Euroopa Komisjoni hinnangul on kaks kolmandikku tarbija kaebustest seotud e-kaubandusega ja umbes 37 protsendil e-kaubanduse veebilehtedel ei ole järgitud põhilisi tarbijakaitse reegleid. Enim eksitakse Euroopa Liidus (EL) selle vastu, et tarbijatelt võetakse kauba eest ettemaks ja jäetakse kaup tarnimata ning ka ettemaks tagastamata, või tarnitakse kaup, mis ei vasta tellitule, teatas MKM.

Talvingu sõnul kasvab e-kaubandus ja digiteenuste pakkumine ka Eestis jõudsalt. Eestis tehti tänavu augustis e-oste 119,2 miljoni euro eest ehk 27 protsendi võrra enam kui eelmise aasta samal perioodil. Kaheksa kuu kokkuvõttes on eelmise aastaga võrreldes e-ostude kasv olnud 28 protsenti. Asekantsleri hinnangul on kasvupotentsiaali veelgi.

Eelnõuga tehakse seadustes täiendused, mis on vajalikud uue tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamist ja asutuste vahelist koostööd käsitleva EL-i otsekohalduva määruse ehk niinimetatud CPC määruse rakendamiseks. Lisaks muudetakse tarbijavaidluste komisjoni menetluskorda paindlikumaks.

Eelnõu on vajalik EL-i määruse rakendamiseks, mis näeb ette ühetaolised minimaalsed õigused liikmesriikide pädevatele asutustele. tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametile (TTJA) antakse täiendavaid õigusi e-kaubanduses järelevalve tõhustamiseks, näiteks õigus nõuda ja saada teavet krediidi- ja makseasutustelt, side- ja e-teenuse osutajalt ja riigiasutustelt, kui see on rikkumise väljaselgitamiseks või kõrvaldamiseks vajalik.

Digitaalses keskkonnas ei ole alati võimalik aru saada, milline ettevõtja on veebilehe või mobiiliäpi taga ning kui kaupleja ei ole koostöövalmis, on tema kindlakstegemiseks järelevalveasutusel vaja saada täiendavat infot. Lisaks tekib õigus nõuda kaupleja veebilehele juurdepääsu piiramist või hoiatuse kuvamist juhul, kui kaupleja ei reageeri järelevalveasutuse märgukirjale, jätkates samal ajal kahju tekitamist tarbijatele, märkis MKM.

Samuti võib TTJA edaspidi kontrolltehingu tegemisel kasutada väljamõeldud andmeid tehingu teostaja kohta või kaasata tehingu tegemisse kolmandaid isikuid, et kontrollida näiteks seda, kas e-kaupleja võimaldab tarbijal kasutada taganemisõigust nõuetekohaselt. Iga meetme kasutamine ameti poolt peab olema proportsionaalne, arvestades rikkumise laadi ning võimaliku kahju suurust ja olemust.

Lisaks leevendatakse eelnõuga reisikorraldusteenust pakkuvate ettevõtjate tagatistele seatud nõuet. Üksnes Eestis reisiteenuseid pakkuv ettevõtja peab ka edaspidi omama piisavat tagatist, et võimaliku maksejõuetuse korral täita kõik turismiseadusest tulenevad kohustused tarbijate ees, kuid tagatis võib olla väiksem, kui hetkel seaduses kehtestatud miinimumsumma, eeldusel, et see võimaldab reisikorraldaja maksejõuetuse korral täita kõik kohustused tarbijate ees.

Seadus on kavandatud jõustuma 2020. aasta 17. jaanuaril ehk samal ajal, mil rakendub uus EL-i määrus.