"Märtsis 2015. hakkab Eurosüsteem ostma euros vääristatud investeeringukõlbulikke väärtpabereid, mille on noteerinud euroala valitsused ning agentuurid ja Euroopa institutsioonid järelturul," ütles EKP president Mario Draghi neljapäeval pressikonverentsil Frankfurtis.

Draghi märkis, et keskpanga poolt eelmisel aastal vastu võetud sammud olid ebapiisavad. Tema sõnul tõstab programm märkimisväärselt EKP bilanssi ning tõstab seeläbi nõudlust ning toetab krediidimäärade kasvu ning taastab ligi 2-protsendise inflatsioonimäära.

"Rahapoliitika teostamise mõju on turu struktuurile neutraalne. Muuhulgas tähendab see seda, et rahapoliitika muutusega ei kaasne liikmesriikidel vajadust riigivõlga rohkem või vähem emiteerida," kommenteeris rahandusministeeriumi asekantsler Märten Ross BNS-ile.

Võlakirjaostuprogrammi eesmärk on turgutada euroala majandust ning taastada inflatsioon, mis on euroalas praegu -0,2 protsendi tasemel.

Kolmapäeval ütles Saksamaa kantsler Angela Merkel pressikonverentsil, et EKP on küll oma otsustes sõltumatu, kuid sellele vaatamata ei tohiks keskpank anda turgudele liiga tugevat võlakirjaostusignaali, mis võib ohtu seada euroriikide struktuurireformid.

Soome varahaldusfirma Fronti peastrateeg Ari Aaltonen kommenteeris Kauppalehtile, et euro nõrgenemine jätkus kohe pärast Euroopa Keskpanga (EKP) rahamahupoliitika rakendamise väljakuulutamist ja see oligi EKP tähtsaim ja taotletud eesmärk.

Aaltonen oli seisukohal, et kõik muu EKP avalduses oli kattevari ja ainsaks sooviks oli euro nõrgenemine.

Turud peavad rahamahupoliitika teatatud mahtu piisavaks ja see võeti vastu positiivselt. Raha lisandub turule nii palju, et euro paratamatult odavneb. See toob euroalale kasu, kuna ennekõike paraneb Euroopa firmade konkurentsivõime maailmas, selgitas eksport.

Importkaubad kallinevad ja neil on raskem kodumaiste tootjatega konkureerida. Kui tugeva euro negatiivne mõju väheneb, peaks hakkama paranema ja tööhõive olukord. Aktsiaturule tuleb raha juurde.