Viimased majandusuudised üldiselt kinnitavad ka märtsikuise prognoosi aluseks olnud eeldust, et euroala majanduse koroonakriisist taastumine algab sel kevadel või varasuvel. Aasta esimesed kuud on siiski olnud rasked, kuna koroonaviiruse kontrolli alla saamine ja vaktsineerimised ei lähe tõrgeteta. Samal ajal ettevõtjate küsitlused viitavad juba alanud taastumisele eriti tootmisettevõtete hulgas. Samuti on käibenumbritest selgelt näha, et ettevõtted on suutnud piirangute tingimustes töötamisega kohaneda. Tänu sellele on piirangute majandustegevust pärssiv mõju viiruse teise laine jooksul jäänud väiksemaks kui eelmisel kevadel.
Majanduse taastumise kiirus Eestis ja euroalal sõltub mõistagi eelkõige koroonaviiruse kontrolli alla saamisest ning vaktsineerimise edukusest. Kui üldiselt kehtib reegel, et lühiajalisi prognoose on lihtsam teha kui pikaajalisi, siis praegu tekitavad viiruse levik ja vaktsineerimise kiirus ebakindlust eelkõige lähikuude perspektiivis. Hinnates aga juba võimalikke arenguid aasta teises pooles, on suhteliselt kindlamini võimalik lähtuda eeldusest, et selleks ajaks on vaktsiinid jõudnud piisavalt paljude inimesteni ning piiranguid inimeste liikumiselt ja kogunemiselt on seega võimalik tühistada.
Euroopa Keskpanga nõukogu peamiseks eesmärgiks kriisi tingimustes on olnud võimalikult soodsate laenutingimuste tagamine, et kõrged laenuintressid ei hoiaks tagasi majanduse taastumist. Kuna intressimäärad hakkasid aasta alguses siiski kerkima, otsustasime nõukogu märtsikuisel kohtumisel ajutiselt suurendada keskpanga võlakirjaostusid. Kuna seejärel ka intresside tõus peatus, ei olnud selle nädala kohtumisel tarvis kehtivad plaane ning varasemaid poliitikaotsuseid muuta.
Keskpankurina pean tõdema, et intressimääradest vahetumat mõju praegusest kriisist üle saamisele omavad valitsuste otsused ja majandusele pakutav eelarvetugi. Seetõttu on tähtis ka ELi taastefondi viivituseta käivitamine. Käivitamise eelduseks on, et kõigi liikmesriikide parlamendid kiidavad võimalikult kiiresti heaks Euroopa Liidu uute omavahendite otsuse, sest ilma selleta ei ole võimalik taastekava jaoks vahendeid laenata ega väljamakseid alustada.
Vast üks raskemini ennustatav, kuid majanduskasvu tugevalt mõjutama hakkav tegur on inimeste ostukäitumine pärast piirangute leevenemist. Viimase aasta jooksul on inimeste säästud kasvanud nii Eestis kui ka euroalal tervikuna. Seda on põhjustanud inimeste kasvanud ettevaatlikkus suuremate ostude tegemisel aga ka tõsiasi, et näiteks puhkustele ja meelelahutusele ei olegi olnud võimalik tavapärasel moel kulutada. Euroopa Keskpank on teinud küsitlusi ja uurinud inimeste plaane oma kasvanud säästude kasutamiseks. Vähemalt küsitlustele vastates ollakse üsnagi konservatiivsed ning enam kui 2/3 vastanutest usub, et suudab kogunenud sääste hoida pikaajalise puhvrina või kasutada laenude tagasimaksmiseks. Varasemad kogemused küll viitavad pigem suuremale tõenäosusele, et säästud siiski jõuavad üsna kiiresti tarbimisse.
Eestis on küsimus nö paisu tagant välja pääsevate säästude mõjust majandusele veelgi teravam, kuna majanduse taastumisega samasse aega jääb pensionisüsteemist säästude väljavõtmise esimene laine – märtsi lõpu seisuga plaanisid inimesed teisest sambast välja võtta 1,3 miljardit eurot. Meil pole ajaloost võtta sarnast eksperimenti, mille põhjal hinnata, kui suur osa sellest omal käel investeeritakse ja kui palju lähiajal ära kulutatakse. Erinevad ootused selle kohta selgitavad muide ka Eesti Panga ja rahandusministeeriumi viimaste majandusprognooside erinevust. Keskpangas julgeme ette näha suuremat tarbimispidu (prognoosides järgmiseks aastaks kogutarbimise kasvu enam kui 10%) ja sellest tingituna majanduskasvu lühiajalist kiirenemist 2022. aastal.
