"Käimasolev kriis Ukrainas muudab lähiaja majandusarengu prognoosimise keeruliseks, kuid mõningate fundamentaalnäitajate pealt saab siiski järeldusi teha," ütles Ernst & Young Baltic AS-i partner Ivar Kiigemägi ettevõtte teates.
"Eesti suhtes on analüütikud keskmisest optimistlikumad – käesolevaks aastaks prognoosib uuring Eesti majanduskasvuks 2,5 protsenti ning 2015. aastaks 3,2 protsenti. Kasv peaks tulema eelkõige ekspordist ja tõusnud sissetulekutest tingitud sisetarbimisest ning riigil on võimalus negatiivsemaid arenguid veidi tasakaalustada," lisas ta.
"Krimmi anneksioon ja Ukraina-Vene pinge kasv kindlasti mõjutab ka Eesti majandust," sõnas majandus-ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts uuringut kommenteerides. "Peamine küsimus on Lääne sanktsioonide ulatus ning tervikuna pikem mõju Venemaale endale, mille tagajärjel välisinvesteeringud kukuvad ja kapital lahkub. Täna on Venemaa Eesti jaoks tähtsuselt neljas kaubanduspartner, kuid mõnede meie oluliste partnerite jaoks on majandussuhted Venemaaga veelgi olulisemal kohal. Nii Ukraina kui Vene valuuta on oluliselt odavnenud, seega eksport neisse riikidesse võib lähiajal olla keerulisem."
Uuringu kohaselt on deflatsioonist saanud oluline risk eurotsooni suurte majanduste ning kaudselt ka Eesti jaoks, mille tagajärjel hinnad küll langevad, kuid see lükkab edasi inimeste kulutamissoovi, mis omakorda paneb surve alla ettevõtted, kes enam ei investeeri ja asuvad kulusid kokku hoidma. Pikemas perspektiivis mõjutaks deflatsioon negatiivselt muuhulgas riikide tööhõivet, palkasid ja laenukoormust.
"Kuigi jätkuva konvergentsi tõttu pole Eestis otseselt deflatsiooni oodata, mõjuks selle ilmnemine meie kaubanduspartnerite juures sarnaselt negatiivsele majanduskasvule neis riikides – väheneks nõudlus meie eksporttoodangule ja kallimaks muutunud laenukoormuse tõttu väheneks soov täiendavateks otseinvesteeringuteks Eestisse," rääkis Kiigemägi. "Kui selline olukord kestaks pikalt, pole ka Eestis deflatsioon välistatud. Sellises nõiaringis on kaks aastakümmet olnud Jaapan ning Euroopas tehakse kõik, et sarnast olukorda vältida, kuna taolisest tsüklist on raske välja tulla.
"Korraga nii positiivse kui negatiivsena toob EY Eurozone Forecast välja Eesti väga madala tööpuuduse määra, seda nii üld- kui noorte arvestuses, vastavalt 9,2 protsenti ja 18 protsenti. Kõrge tööhõive hoiab üleval sisetarbimist ning tagab tööharjumusega noorte pealekasvu, viimane on tõsine probleem Hispaanias ja Kreekas, kus on noorte tööpuuduseks üle 50 protsendi, kuid lükkab üles keskmist palgataset ka ilma paraneva tööefektiivsuseta. Üheks lahenduseks on tööjõubaasi suurendamine, mistõttu arutelu ja reaalsed sammud, näiteks töövõime reform, on väga tervitatavad.
Eurotsoonile tervikuna ennustatakse 2014. aastaks 1-protsendilist majanduskasvu, mille peamisteks veduriteks on kasvav eksport ning üle mitme aasta taas valitsuste fiskaalpoliitika.
"Eurotsooni eksporti toetavad maailmamajanduse kasv ning vastassuundades liikuvad rahapakkumised USA-s ning eurotsoonis. Neist esimene tõmbab koomale, teine hakkab suurenema, mistõttu euro odavneb dollari suhtes. Sellise stsenaariumi realiseerumine vähendaks aga oluliselt deflatsiooniriski," ütles EY majandusprognooside nõustaja Märt-Martin Arengu. "Samas kannataks võimalikest Ukraina kriisiga seotud sanktsioonidest enim just eksport. Eurotsooni valitsuste julgem fiskaalpoliitika toetab ennekõike iga investeeriva riigi enda lühiajalist majanduskasvu, seega selle meetme mõju Eestile on ebaoluline."
Uuringu kohaselt süvenevad käesoleval aastal eurotsoonis ka riikidevahelised erinevused, kuid enam mitte tingimata tuumiku ja ääremaa jooni mööda, vaid pigem selle järgi, kas kriisis teostati vajalikke majandus- ning tööjõuturu reforme või mitte. "Prantsusmaa, Holland ja Belgia on siin aeglaselt reageerinud ning on nüüd raskustes. Samas kui Iirimaa, Hispaania ja Portugal on läinud reformide teed ning on sel aastal suutnud edukalt emiteerida oluliselt madalama intressiga riigivõlakirju – turul on suur huvi kvaliteetsete võlakirjade järgi," rääkis Arengu."
Eesti ametisse astuv valitsus on deklareerinud struktuursest eelarvetasakaalust kinni pidamist, kuid kuidagi on vaja katta nominaalne puudujääk," sõnas Kiigemägi.
"Kuna lubaduste täitmiseks vajaminev summa on suur, ootame huviga, kas näeme sel aastal ajaloolist riigi võlakirjaemissiooni. Tulenevalt eelpool mainitud deflatsiooniriskist peaks selle võimaluse kaalumisel ettevaatlik olema."
