Nestori sõnul on viimased aastad olnud majanduse prognoosijatele keerulised – optimistid ja pessimistid on eksinud võrdselt. Kuigi intressimäärade kiire tõus ei toonud kaasa kardetud majanduskriisi ning inflatsioon näib olevat kontrolli all, on majanduskasv Euroopas olnud aeglane. Keskpangad on alustanud intressimäärade langetamist, et toetada majanduskasvu, kuid poliitilised pinged võivad taastumist takistada.
Poliitilised riskid varjutavad optimistlikke ootusi
Kuigi intressikärped toetavad majanduskasvu, lisavad ebakindlust geopoliitilised pinged ja valimistega seotud arengud. „Sõda Ukrainas kestab endiselt ja kiiret lahendust silmapiiril ei paista. Euroopa valijad otsivad majanduslanguse tõttu uusi poliitilisi jõude, kes olukorda parandaks. Head plaani pole selleks siiski ka uutel valitsejatel. Suurimat elevust kütab USAs teist korda presidendiametisse saanud Donald Trump, kes ähvardab teisi riike kõrgete kaitsetollidega. Suured küsimärgid on ka Ühendriikide enda sisemajanduse kohal, sest Trump soovib piirata tööjõu arvukust migratsiooni lõpetamise teel, ent kütta samal ajal majandust tagant maksukärbete ja eelarvedefitsiidi abil. SEB prognoosi põhjal Ühendriikide majanduskasv Trumpi esimesel kahel valitsemisaastal siiski aeglustub, küündides 2025. aastal 2,4 protsendini ja 2026. aastal 2,1 protsendini,“ rääkis Nestor.
Soome ja Rootsi sõltuvad Saksamaa ja USA majandusest
Tema sõnul on Euroopa suurimaks murelapseks saanud Saksamaa. Viimastel aegadel on käinud kesiselt sealse eksportiva tööstuse käsi, kuid ka majapidamised on väga ettevaatlikud kulutuste tegemisel.
„Suurim kivi majanduse kaelas on väga kasinad investeeringud põhivarasse, mis seavad piirid potentsiaalsele majanduskasvule ka tulevikus. Saksamaa majanduskasv piirdub tänavu vaid 0,4 protsendiga, vedades kaasa euroala, mille SKT kasvuks prognoosime 2025. aastal 1,1 protsenti. Euroala majanduskasv kiireneb mõnevõrra 2026. aastal, küündides 1,4 protsendini,“ ütles Nestor.
Eesti peamised kaubanduspartnerid Soome ja Rootsi on tihedalt seotud nii Saksamaa kui ka USA turuga, ent vähemalt seni on sealne eksportiv tööstus näidanud end heast küljest. „Suurim mure on nende riikide jaoks vaikelu kinnisvaraturul ja majapidamiste vähene huvi tarbida. Intresside langedes püsib küll lootus, et senised trendid on aeglaselt muutumas. Prognoosi kohaselt kasvab Rootsi majandus sel aastal 2,2 protsenti ja Soome majandus 1,5 protsenti. 2026. aastal peaks majanduskasv Rootsis olema juba 3,1 protsenti, samas kui soomlastel tuleb leppida 1,8-protsendise SKT kasvuga,“ ütles Nestor.
Eesti majanduse taastumine on aeglane, kuid kindel
Nestori sõnul tabasid Eesti majandust lisaks juba varem nigelale välisnõudlusele aasta alguses mitmed maksutõusud, millele on edaspidi veelgi lisa oodata. „Kõrgem tulumaks, käibemaksutõus ja vastne automaks kärbivad selgelt majapidamiste tarbimisvõimalusi. Teisalt on Eesti tööturg püsinud olukorda arvestades väga tugev ja ka 2025. aastal ootab eestlasi tubli palgakasv. Laenu võtnud inimestele on abiks intressimäärade langus, mis võimaldab laenumaksete tegemise kõrvalt suurendada tarbimist või säästmist. Positiivseid märke esineb ka ekspordirindel ja pärast enam kui kaks aastat kestnud langust on tööstustoodang lõpuks suurenemas,“ märkis Nestor.
Kõiki neid taustategureid arvestades on Nestori sõnul ilmselge, et ka 2025. aastal pole oodata majandusolukorra pöördelist paranemist, kuid suund on positiivne.
„Juba eelmise aasta lõpus indikeerisid erinevad majandusnäitajad, et põhi on saavutatud ja sellele on järgnenud aeglane kasv. See aeglane kasv jääb majandust iseloomustama terve 2025. aasta vältel, päädides aasta kokkuvõttes 1,8 protsendi suuruse SKT kasvuga,“ märkis Nestor.
Nestori sõnul tuleb suurem panus majanduskasvu esialgu ekspordist, ent pikemas plaanis hakkab seda rohkem toetama majapidamiste suurem julgus tarbida ja investeeringute kasv. 2026. aastaks võib seega prognoosida juba 2,8 protsendi suurust SKT kasvu, mis on lähedane Eesti pikaajalisele kasvuvõimele.
