"Innovatsiooni edendamine on konkurentsivõime ja parema elukvaliteedi tagamisel võtmeteguriks, eriti Euroopas, kus me ei saa konkureerida kulude vähendamise põhjal. Meie teatis on äratuskell Euroopa Liidu valitsustele ja ettevõtjatele. Me kas teeme asjad korda või maksame veel kaua oma tegevusetuse tagajärgede eest," ütles Euroopa Komisjoni teadus- ja innovatsioonivolinik Máire Geoghegan-Quinn komisjoni pressiteates.

Teisipäeval avaldatud Euroopa Komisjoni teatises tuuakse esile reformi kolm põhivaldkonda. Samuti kutsub komisjon liikmesriike üles seadma teadusuuringud ja innovatsiooni prioriteetideks, kui avaliku sektori asutustel tekib jälle võimalusi majanduskasvu toetavate investeeringute tegemiseks.

Praeguste avaliku ja erasektori kulutustega teadusele ja innovatsioonile, mis ulatuvad veidi üle 2 protsendi sisemajanduse koguproduktist (SKP), jääb Euroopa Liit oluliselt maha oma rahvusvahelistest konkurentidest nagu USA, Jaapan ja Lõuna-Korea; ka Hiina on sellel alal meist mööda minemas. Eesti on innovatsioonikulutuste osakaalult EL-is 9. kohal, esikolmikus on aga traditsiooniliselt Soome, Rootsi ja Taani.

Teadusuuringute ja innovatsiooni kulutuste suurendamine 3 protsendini SKP-st jääb EL-i üheks põhieesmärgiks, kuid komisjoni teisipäevases teatises on näidatud, et parandada on vaja ka riiklike kulutuste kvaliteeti, et investeeringu majanduslik mõju oleks suurem. Komisjon juhib tähelepanu ka vajadusele luua EL-is õiged raamtingimused, et Euroopa ettevõtjad saaksid olla innovatsioonimeelsemad.

Komisjon on lubanud toetada liikmesriike nende vajadustele kõige paremini vastavate teadus- ja innovatsioonireformide läbiviimisel, pakkuda selleks poliitilist tuge, maailmatasemel andmeid ja näiteid heade tavade kohta.

Euroopa Komisjon avaldas teisipäeval aruande juhtalgatuse "Innovatiivne liit" rakendamise kohta, milles on antud ülevaade võetud kohustuste täitmine edenemisest.