Need, kes osalesid Telekomi aktsiate avalikul esmaemissioonil (IPO-l) ning hoidsid väärtpabereid 2010. aasta alguseni, mil TeliaSonera ettevõtte Eesti riigilt ja väikeaktsionäridelt välja ostis, said ettevõttelt nende aastate jooksul kokku omanikutulu 5,24 eurot aktsia kohta. See on 18 senti vähem kui oli telekomifirma aktsiate märkimishind 5,43 eurot. Kokku oli Eesti Telekomi IPOs osalejate investeeringu tootlus veidi üle 100 protsendi.
Ka teise riigile (õigemini munitsipaalomandisse) kuuluva ettevõtte, Tallinna Vee aktsiate börsileviimine on edukas olnud: tänaseks on investeeringu tootlus peaaegu 100 protsenti (Tallinna Vesi on maksnud dividende kokku 7,51 eurot aktsia kohta).
Kummaline, et ennast parempoolseks pidav Eesti valitsusliit ning eriti koalitsiooni juhtivpartner Reformierakond on nii tõrges riigile kuuluvate ettevõtete vähemusoasuluste (mõnel riigile kuuluval ettevõttel võiks vabalt müüa ka enamusosalus või isegi kogu ettevõte) müügi suhtes.
Suurbritannia poliitika on aga vastupidine.
Reedel tegi eduka börsidebüüdi Suurbritannia postiteenuseid pakkuv ettevõte Royal Mail, mille aktsia hind kerkis esimesel kauplemispäeval 37,9 protsenti 455 pennini. Riik müüs IPO käigus enamusosaluse, täpsemalt 52 protsenti ettevõtte aktsiatest.
Royal Maili aktsiaid müüdi avaliku esmaemissiooni (IPO) käigus hinnaga 330 penni aktsia. Tegemist oli suurima Suurbritanniale kuuluva varade müügiga alates 1990-ndatest aastatest, mil erastati British Rail.
Institutsionaalsed investorid märkisid aktsia 20-kordselt üle ning said 67 protsenti emissiooni mahust, mis oli viiendiku võrra vähem kui esialgu planeeriti. IPO oli ülipopulaarne väikeinvestorite hulgas, nende osakaalu suurendati algselt planeeritud 30 protsendilt 33-le.
Väikeinvestoreid, kes märkisid 10 000 naela eest või vähem, said 227 aktsiat. Kokku märkis Royal Maili aktsiaid 690 000 väikeinvestorit. Royal Maili IPO on Euroopa suurim aktsiate avalik esmaemissioon alates 2011. aasta aprillist.
Kuid ei läinud Royal Mailigi erastamine poliitilise võitluse ja kemplemiseta. Riigile kuuluvate varade müük on valitsuse plaanis selleks, et vähendada riigi eelarvedefitsiiti.
Kommunikatsioonitöötajate ametiühing, kuhu kuuluvad ka paljud Royal Maili töötajad, kritiseerisid viisi, kuidas erastamist läbi viidi.
«Aktsia hinna massiivne hüpe tõestab, et valitsus ja kallid City nõustajad kehtestasid vale hinna ning hindasid riigi väärtusliku institutsiooni odavaks,» ütles ametiühingu peasekretär Billy Hayes. «Maksumaksjad said kohest kahjumit ning nüüd seisame silmitsi oma postiteenuste ebaselge tulevikuga, mis hakkab avalikkuse teenimise asemel taotlema kasumit,» lisas ta.
Tehingut on kritiseerinud ka opositsioonis olevad leiboristid.
Royal Maili IPO oli samal ajal ka aastakümnete suurim töötajate motiveerimine aktsiatega. Umbes 150 000 töötajal oli võimalik saada tasuta aktsiaid ning nüüd on nende käes umbes 10 protsenti ettevõtte aktsiatest.
Seda, et emissiooni hind liiga odav oli, arvavad ka mõned analüütikud. Investeerimispanga Canaccord Genuity peaanalüütik P.J. Davies ütles ajalehele The Wall Street Journal, et tema juhitav analüütikute grupp on nõus, et Royal Mail on tugevasti allahinnatud. «Meie arvates on kompanii väärtus 599 penni, mis tähendab, et hind võib tõusta märkimishinnaga võrreldes 82 protsenti,» ütles Davies. «Meie soovitame institutsionaalsetele investoritele aktsiat osta,» lisas ta.
Royal Mail loodi 1516. aastal kuningas Henry VIII korraldusel.
Tõnis Oja,
börsianalüütik,
NASDAQ OMX Tallinn profiblogi
