Statistikaameti ettepanek lühendada majandusaasta aruande esitamise tähtaega ei ole kindlasti põhjustatud soovist suurendada andmeesitajate koormust. Statistikaks on majandusaasta aruande andmestik oluline ja amet on selle kasutamisest väga huvitatud, et ettevõtted ei peaks samu andmeid mitu korda esitama. Laialdasemat kasutamist piirab majandusaasta aruande esitamise hiline tähtaeg ja pahatihti ka esitamisega hilinemine. Tarbija soovib infot palju varem. Kehtiv tähtaeg, mille järgi majandusaasta aruanne esitatakse kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu, pärineb arvutieelsest ajastust ja on olnud muutumatu ligi 20 aastat. Samas kasutavad ettevõtted raamatupidamisprogramme ja esitavad majandusaasta aruande elektrooniliselt.

Sellest lähtudes tegigi statistikaamet justiitsministeeriumile ettepaneku algatada tähtaja lühendamise arutelu. Statistikaamet näeb kasutegurit halduskoormuse vähenemisele riigis tervikuna, kui majandusaasta aruande esitamise senist tähtaega lühendatakse paari kuu võrra. Kusjuures auditeerimist vajavate majandusaasta aruannete puhul oleks esitamise tähtaeg pikem, s.o neli kuud, auditeerimist mittevajavate puhul kolm kuud. Nii võiksid majandusaasta aruanded juuni asemel hakata laekuma juba märtsis ja aprillis.

Eesti tippjuhtidest 70% kavatseb sel aastal palku tõsta ning 11% puhul kavatsetakse palku tõsta üle viie protsendi.

Palkade tõusu põhjuseks on ennekõike tööjõupuudus, sest selle aasta käibekasvus on täiesti kindlad vaid 35% juhtidest ning juhtide palku kavatsetakse tõsta vaid pooltel juhtudel, selgub Eesti tippjuhtide seas PricewaterhouseCoopersi (PwC) korraldatud uuringust.

Palgakulude kasvust hoolimata kavatsevad kuni pooled tippjuhid ka tänavu inimesi juurde palgata, 18% vastanuist plaanib töötajate arvu suurendada üle viie protsendi. Mullu palkas 55% küsitletud ettevõtetest inimesi juurde ning 39%-l juhtudest kasvas ettevõtete personal üle viie protsendi.

Ettevõtete kasvuootuste tähtsamate äririskidena nimetas 85% küsitletuist vajalike oskustega tööjõu ebapiisavat kättesaadavust. Sellele järgnesid energia ja toorainekulude kasvamisega ning suureneva maksukoormusega seotud riskid, mida hindasid oluliseks vastavalt 84%  ja 71% vastanuist.

Ka valitsusele heidab 86% vastanuist ette ebatõhusat abi vajalike oskustega tööjõu lisandumisele, sellele järgnevad õiglase konkurentsi tagamisega seotud probleemid valdkondades, kus riik on ka ise turuosaline, mida peab oluliseks 56% vastanuist.

Valitsuse tööd infrastruktuuri parandamisel hindab seevastu 78% küsitletuist ning 73% küsitletuist kiidab heaks riigi töö ärisektori innovatsiooni toetamisel.

Uuringus küsitleti 85 Eesti ettevõtte tippjuhti.

Maksu- ja Tolliameti peadirektori Marek Helmi sõnul on plaan tuleva aasta alguses käivitada ühtne andmebaas, kus ettevõtted peavad oma töötajad enne nende tööle asumist registreerima.

Andmebaasi abil kavatseb amet võidelda tööjõumaksudest hoidumisega. Eesti Päevalehe teatel on vastuseisu tõttu kõrvale jäetud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja kava kontrollida ettevõtete iga ostutehingut.

"Praegu on nii, et kui Maksu- ja Tolliamet, Tööinspektsioon, Haigekassa või veel keegi tahab midagi teada saada, siis ettevõtja peab igaühega eraldi suhtlema," ütles Helm ajalehele antud intervjuus. "Meie kontseptsioon on, et edaspidi annab ettevõtja töötaja kohta andmeid vaid üks kord. Kuid erinevalt praegusest teeb ta seda juba enne inimese tööle võtmist. Riik jagab selle informatsiooni oma asutuste vahel ise laiali."

Lahendus võiks Helmi sõnul käivituda 2014. aasta jaanuaris. "Räägime praegu veel läbi justiitsministeeriumiga, kes jälgib sobivust ettevõtlusvabaduse põhimõtetega," ütles Helm.
Helm ütles, et amet otsib õiget tasakaalu ettevõtlusvabaduse ja kohustuste vahel. "Rõhuasetus nihkub õiguskuulekuse suurendamisele. Mullu sügisest oleme jõudnud niikaugele, et kui ettevõte tahab tegutseda, ei pea ta füüsiliselt kordagi maksuametisse tulema," ütles Helm.

"Eelmisel aastal loodi 13 000 uut ettevõtet, millest vaid kolmandik hakkas makse maksma. Selline vahekord pole kaugeltki rõõmustav. Praegu seisab üleval kaks teemat: töötajate ja käibemaksu arvestus," ütles Helm.

Tabelisse on koondatud olulisemad muudatused 2012. aasta tulude deklareerimisel võrreldes 2011. aastaga.

2012. aasta füüsilise isiku tuludeklaratsioon esitatakse 2013. aasta 1. aprilliks.

SEPA (Single Euro Payments Area) ühendab kõiki euroala riike, võimaldades era- ja äriklientidel ning avaliku sektori asutustel kogu Euroopa Majanduspiirkonnas ühtsetel alustel algatada ja vastu võtta elektroonilisi euromakseid, eristamata piiriüleseid ja riigisiseseid makseid.

SEPA elluviimiseks ja euromaksete teostamiseks on kehtestatud ühtsed:

• õiguslikud alused
• tehnilised standardid
• makseviisid – kreeditkorraldused, otsekorraldused ja kaardimaksed
• tingimused makseid töötlevatele infrastruktuuridele
• äritavad

SEPA aitab kaasa maksesüsteemide sujuvale toimimisele, kuna ühtlustab sularahata euromaksete teostamist. Ühtlasi viiakse SEPA-ga lõpule euro kasutuselevõtt, sest ühtsete makseviiside juurutamine moodustab koos eurosularahaga terviku, mis aitab suurendada ja tõhustada kogu Euroopa majanduse konkurentsivõimet. Tuleviku eesmärk on järjepideva makseviiside arendamise ja innovatsiooni (e-SEPA: e- ja m-maksed) kaudu arendada välja turg, kus pakutakse ainult elektroonilisi makseteenuseid.

SEPA eesmärk

• Edendada Euroopa lõimumist konkurentsivõimelise ja uuendusliku euroala jaemakseteenuse turu kaudu, kus pakutakse paremat teenuse kvaliteeti, tõhusamaid tooteid ja soodsamaid maksevõimalusi.
• Tagada kõigile Euroopa Majanduspiirkonnas elavatele inimestele ja toimetavatele majandusüksustele lihtsad, kiired, turvalised ja soodsamad makselahendused, mille kasutamiseks piisab oma koduriigis asuvast ühest pangakontost ja maksekaardist.

Eesti Panga ülesanded SEPA edendamisel

• hinnata SEPA makseviiside juurutamist ja selle põhjal edendada nende arengut
• osaleda riiklikes Euroopa Maksenõukogu (EPC) töörühmades
• korraldada SEPA-teemalisi arutelusid ja üritusi
• osaleda riigisiseses SEPA kommunikatsiooni plaanimises ja korraldamises
• luua SEPA juurutamiseks vajalik ja kõiki pooli kaasav otsustus- ja tagasisidesüsteem
• tõsta teadlikkust SEPA makseviisidest ja hüvedest

SEPA üldine organisatsioon Euroopa ja Eesti tasemel

Euroopa Liidu tasandil vastutab SEPA elluviimise, plaanimise ja jälgimise eest Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga eestvedamisel asutatud Euroopa Maksenõukogu (European Payments Council, EPC). EPC on kehtestanud SEPA toimimiseks vajalikud kavad, raamistikud ja standardid.

Eestis juhivad SEPA elluviimist pangad ja Eesti Pangaliit. Täpsema ülevaate SEPA olukorrast ja tegevustest saab SEPA Eesti tegevuskavast, mis asub pangaliidu kodulehel.