http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-23-12

Riigikohtu 12.12.2012 lahend nr 3-3-1-23-12

Viited õigusaktidele:

• VÕS § 104 lg 4
• VÕS § 104 lg 5
• KarS § 16 lg 1
• MKS § 8 lg 1
• MKS § 40 lg 1
• MKS § 83 lg 4
• MKS § 96 lg 1

Asjaolud

Maksu- ja Tolliameti otsusega nõuti kaebajalt solidaarselt ühe äriühinguga viimase maksuvõla tasumist mh põhjusel, et kaebaja puhul oli tegemist äriühingu juhatuse liikmega ning tema tegevuses tuvastati maksuseaduste tahtlik rikkumine, mille tulemusel tekkis äriühingul maksuvõlg. Kaebaja esitas maksuotsuse peale kaebuse, mille kohtud jätsid rahuldamata. Kaebaja esitas kassatsioonkaebuse Riigikohtusse.

Kohtu seisukoht

1. Juhatuse liikme vastutuse eeldused temalt maksuvõla sissenõudmisel on järgmised: juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi, rikutud on kohustust tagada maksukorralduse seadusest (MKS) ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine ning sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg. Vastutuse kohaldamise aluse näitamiseks tuleb maksuhalduril muuhulgas tuvastada, et juhatuse liige on oma kohustusi rikkunud süüliselt ja juhatuse liikme süü vorm. Vastutuse kohaldamise aluse näitamine tähendab, et vastutusotsuses tuleb motiveerida, miks maksuhaldur asus seisukohale, et juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest oma kohustusi rikkunud.
2. Võlaõigussuhetes ja karistusõiguses käsitletakse tahtlust erinevalt. Võlaõiguslikule tahtluse mõistele on tinglikult lähedased karistusõigusliku tahtluse liikidest kavatsetus ja otsene tahtlus (karistusseadustiku § 16 lg d 2 ja 3), mitte aga kaudne tahtlus. Võlaõigusseaduse § 104 lg 5 järgi on tahtluse tuumaks õigusvastase tagajärje soovimine (sellele on tinglikult lähedane karistusõiguslik otsene tahtlus). Karistusõigusliku kaudse tahtluse puhul aga ei pürgi teo toimepanija tagajärje poole. Seadusliku esindaja süü tuvastamisel seoses vastutusotsusega pole karistusõigusliku kaudse tahtluse konstruktsioon kasutatav.
3. Juhatuse liikme vastutuse üheks eelduseks on küll äriühingu maksuvõlg, kuid selle suurus tuvastatakse vastutusotsuses, kusjuures äriühingule eelnevalt tehtud maksuotsust võib kasutada tõendina vastutusotsuse motiveerimisel. Maksuhaldur võib vastutusotsus viidata maksuotsuses tuvastatud asjaoludele või seal esitatud tõenditele. Vastutusotsuse adressaat ei pea vaidlustama maksuotsust, kui ta ei nõustu maksuotsuses tuvastatud äriühingu maksuvõla suurusega. Tal on õigus vaidlustada selles osas vastutusotsus. Maksuotsus kui kehtiv haldusakt on siduv üksnes äriühingule. Kui kohtud tühistavad vastutusotsuse põhjusel, et äriühingul puudub selline maksuvõlg, siis jääb äriühingule tehtud maksuotsus äriühingu suhtes jõusse, kuid juhatuse liige maksuotsusega määratud maksusumma eest ei vastuta.
4. Mõistete "fiktiivne tehing" ja "fiktiivne arve" kasutamine maksuõigussuhetes on liialt umbmäärane ja mitmeti mõistetav. Kasutada tuleks tsiviilseadustiku üldosa seaduses kehtetu, eeskätt tühise tehingu kohta sätestatut. Tühiste tehingute arvestamist maksustamisel reguleerib MKS § 83. Näilikku tehingut ei võeta viidatud sätte lg 4 kohaselt maksustamisel arvesse, kuid näilik on vaid selline tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi ning pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tegelikku tehingut.

Riigikohus jättis ringkonnakohtu otsuse muutmata.

http://www.nc.ee/?id=11&tekst=222554388

Riigikohtu 17.12.2012 lahend nr 3-2-1-114-12

Viide õigusaktidele:

• TsMS § 423 lg 1 p 13

Asjaolud

Võlausaldaja (pank) esitas maakohtule avalduse võlgniku (füüsiline isik) pankroti väljakuulutamiseks. Maakohus jättis võlausaldaja pankrotiavalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks läbi vaatamata ja lõpetas võlgniku pankrotimenetluse. Kohtuasjast selgus, et võlgnik on kolinud Inglismaale ja Southamptoni maakohus on välja kuulutanud tema pankroti. Oma määruses viitas maakohus Euroopa Liidu Nõukogu 29. mai 2000. a määruses nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta (edaspidi EL määrus) sätestatule.

Ringkonnakohus jättis võlausaldaja määruskaebuse rahuldamata, kuid muutis maakohtu määruse põhjendusi. Ringkonnakohtu määruse põhjendustel tuleb võlausaldaja avaldus jätta läbi vaatamata, kuna pankrotimenetluses on ilmnenud piiriülene aspekt ning kohaldada tuleb EL määrust. Võlausaldaja esitas määruskaebuse Riigikohtusse.

Kohtu seisukoht

1. Riigikohus jättis ringkonnakohtu määruse muutmata leides, et Eesti kohtutel ei ole võimalik pankrotimenetlust jätkata, sest on selgunud, et võlgniku põhihuvide kese on teises liikmesriigis ning ei ole ka alust teisest pankrotimenetlust algatada.
2. EL määruse üldpõhimõtteks on algatada võlgniku vastu, kel on vara mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis, esmajärjekorras põhimaksejõuetusmenetlus liikmesriigis, kus asub võlgniku põhihuvide kese. Teises liikmesriigis saab korraldada teisese maksejõuetusmenetluse võlgniku selle liikmesriigi territooriumil asuva vara suhtes, kui võlgnikul on seal tegevuskoht.
2. Kolleegium märgib lisaks, et tulenevalt EL määruse art 27 esimesest lausest ei pea kohus teises liikmesriigis teisese maksejõuetusmenetluse algatamisel kontrollima võlgniku maksejõuetust.

Riigikohus jättis määruskaebuse rahuldamata.

http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-33-12

Riigikohtu 14.12.2012 lahend nr 3-3-1-33-12

Viited õigusaktidele:

• MKS § 83 lg 4
• MKS § 95 lg 2
• HKMS § 109 lg 6

Asjaolud

Maksu- ja Tolliamet määras kaebajale erisoodustustelt tulumaksu ja sotsiaalmaksu. Maksuotsuse kohaselt tegi kaebaja kulutusi juhatuse liikmele kuuluva korteriomandile, mis hiljem vormistati äriühingu omandisse, mistõttu puudus kaebajal alus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Kaebaja esitas maksuotsuse peale halduskohtusse kaebuse. Kohtud jätsid kaebaja kaebuse rahuldamata, kaebaja esitas kassatsioonkaebuse Riigikohtusse.

Kohtu seisukoht

1. Olukorras, kus maksu- ja kohtumenetluses on tuvastatud, et korteriomandit on seni kasutatud üksnes erahuvidest lähtuvalt ning isikul puudub tõsiseltvõetav kavatsus korteriomandi kasutamiseks ettevõtluses, puudub alus ka sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Kui tuvastatud on üürilepingu näilikkus, siis üürileandjale makstud tasu saab üürnikule maksuvabalt tagastada. Kui äriühingust üürileandja poolt korteriomandiga seoses tehtud parendused on maksustatud ettevõtlusega mitteseotud kuluna, siis sellega on parendused muutunud äriühingu osaniku omandiks ja korteriomandi võõrandamisel saab parendustele vastava osa müügihinnast tasuda maksuvabalt äriühingu osanikule. Kui äriühingu osanik tasub parenduste eest ise, langeb maksuobjekt ära ja maksuotsust saab muuta.
2. Maksuotsusest peab selguma, kuidas on tasumisele kuuluv maksusumma määratud. Kohus võib maksuotsuse kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluse käigus esitatud põhjendust, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus sellest põhjendusest maksuotsuse tegemisel. Kõnesolevas  asjas ei esitanud maksuhaldur ka kohtumenetluses tõendeid, mis oleks kinnitanud maksuotsuse tegemisel tegelikult aluseks võetud kaalutlusi sotsiaalmaksu määramiseks.
3. Juhatuse liikmele tehtud väljamakse või muu hüve andmise puhul võib eeldada, et see on antud tasuna juhtorgani liikme ülesannete täitmise eest. Sellises olukorras oleks sotsiaalmaksu määramine õige. Osaühingu osanikule tehtud väljamakse puhul tuleb välja selgitada, kas tegemist on dividendi või muu kasumieraldisega, mida maksustatakse tulumaksuga ning mida sotsiaalmaksuga ei maksustata. Sel juhul tuleb sotsiaalmaksu määramiseks maksuotsuses põhjendada, miks ja millistele tõenditele tuginedes on maksuhaldur jõudnud järeldusele, et väljamakse on juhatuse liikme tasu.
4. Majandusliku topeltmaksustamisega on tegemist juhtudel, kui juriidiliselt on küll maksumaksjateks erinevad subjektid, kuid tegelikult maksustatakse ühte ja sama maksuobjekti mitu korda ning seetõttu avaldub maksukoormuse tegelik mõju mitmekordsena. Topeltmaksustamine on vastuolus maksuõiguse üldpõhimõtetega ja võib toimuda üksnes erandlikel asjaoludel, kui see on sõnaselgelt seadusega sätestatud.
5. Menetluskulude jaotamisel ja väljamõistmisel tuleb esmalt välja selgitada kantud menetluskulude koosseis ja ulatus, seejärel tuleb otsustada, millised kantud menetluskuludest on vajalikud ja põhjendatud, eristades seejuures lõivukulusid, misjärel tuleb jaotada need menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamise ulatusega.
6. Põhjendatud menetluskulud apellatsiooniastmes ei saa üldiselt olla suuremad kui esimese astme kohtus.

Riigikohus tühistas madalama astme kohtute otsused.

http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-156-12

Riigikohtu 10.12.2012 lahned nr 3-2-1-156-12

Viited õigusaktidele:

• ÄS § 303 lg 1
• TsÜS § 6 lg 4
• TsÜS § 86 lg 1

Asjaolud

Hagejad (väikeaktsionärid) esitasid hagi kostja (aktsiaselts) vastu, nõudes kas üldkoosoleku otsuse punkti kehtivuse tuvastamist hagejate pakutud redaktsioonis või kehtetuks tunnistamist juhatuse pakutud sõnastuses. Hagejad väidavad, et kõige rohkem hääli sai hagejate pakutud otsuse eelnõu sõnastus, sest suuraktsionär ei tohtinuks otsuse vastuvõtmisel hääletada, kuna tegutses tegelikult endise aktsionäri variisikuna ja nende huvid langesid kokku. Hagejate seisukohalt võõrandas endine aktsionär enne üldkoosoleku toimumist oma aktsiad nn uuele suuraktsionärile ehk tegelikult aktsionäri variisikule, et minna mööda hääleõiguse piirangust ning sellega vältida aktsionäri jaoks kahjulike otsuste vastuvõtmist.
Maakohus jättis hagiavalduse rahuldamata ning ringkonnakohus nõustus maakohtu otsuse resolutsiooniga. Hagejad esitasid kassatsioonkaebuse.

Kohtu seisukoht

1. Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.
2. Aktsiate võõrandamisel tuleb eristada võlaõiguslikku müügilepingut ja käsutustehingut. Riigikohus on erandina jaatanud käsutustehingu vastuolu heade kommetega, kui käsutustehingu eesmärk või käsutustehing ise on heade kommete vastane.
3. Kuna sellest, kas aktsiate omandiõiguse üleandmise käsutustehing on heade kommetega vastuolus ja seetõttu tühine, võib sõltuda, mida aktsionärid üldkoosolekul otsustavad ja kas aktsionäride üldkoosoleku otsused kehtivad, siis saab sellise käsutustehingu tühisusele tugineda ka tehingu pooleks mitteolev aktsionär, kelle õigusi aktsionäride üldkoosolekul otsustatu mõjutas.

Riigikohus rahuldas kassatsioonkaebuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

http://www.nc.ee/?id=11&tekst=222553838

Riigikohtu 05.12.2012 lahend nr 3-3-1-25-12

Viited õigusaktidele:

Nõukogu 22. juuli 2003. a määrus (EÜ) nr 1383/2003 teatavate intellektuaalomandi õiguste rikkumises kahtlustatavate kaupade suhtes võetava tollimeetme ja kõnealuseid õigusi rikkuvaks tunnistatud kaupade suhtes võetavate meetmete kohta art 13 lg 1

• VÕS § 1055
• TDKS § 86 lg 1
• TS § 45 lg 1

Asjaolud

Maksu- ja Tolliamet tuvastas, et kaebajale saadetud pudelid olid piisavalt sarnased kolmanda isiku kasuks registreeritud tööstusdisainilahendusega, äratamaks põhjendatud kahtlust intellektuaalse omandi rikkumises. Eelnevast tulenevalt pidas Maksu- ja Tolliamet pudelid kinni, misjärel esitas kaebaja kaebuse, paludes teha Maksu- ja Tolliametile ettekirjutus kauba vabastamiseks. Halduskohus tegi Maksu- ja Tolliametile ettekirjutuse kauba vabastamise otsustamiseks. Ringkonnakohus jättis Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebuse rahuldamata, misjärel esitas Maksu- ja Tolliamet kassatsioonkaebuse Riigikohtusse.

Kohtu seisukoht

Tolliseaduse § 45 annab tollile pädevuse otsustada kauba hõivamise ja hävitamise üle. Seepärast võib uurimispõhimõttest tulenevalt väita, et sellega kaasneb ka õigus tuvastada nimetatud otsuse tegemiseks vajalikud asjaolud, sh ka see, kas tegemist on piraatkaubaga. Tollil on iseenesest olemas võimalused intellektuaalomandi õiguse rikkumise tuvastamiseks haldusmenetluses. Kolleegiumil tekkis siiski kahtlus, kas selline tõlgendus on kooskõlas Nõukogu 22. juuli 2003. a määrusega (EÜ) nr 1383/2003 teatavate intellektuaalomandi õiguste rikkumises kahtlustatavate kaupade suhtes võetava tollimeetme ja kõnealuseid õigusi rikkuvaks tunnistatud kaupade suhtes võetavate meetmete kohta. Kolleegiumi hinnangul ei võimalda viidatud määrus teha kindlat järeldust, kas riigisisese õigusega on lubatud anda intellektuaalomandi õiguse rikkumise tuvastamise pädevus tollile ning kas tollil peab määruse eesmärkide tõhusaks järgimiseks olema õigus algatada intellektuaalomandi õiguse rikkumise kindlakstegemise menetlus.

Kolleegium otsustas küsida määruse nr 1383/2003 tõlgendamise küsimuses eelotsustust Euroopa Kohtult.