Tahtlik hoidumine maksude tasumisest
Dmitri
(Loe ka teisi selle spetsialisti artikleid)
- Kolmapäev, 23 Jaanuar 2013 00:25
http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-38-12
Riigikohtu 09.01.2013 lahend nr 3-3-1-38-12
Viited õigusaktidele:
Asjaolud
Maksu- ja Tolliamet määras kaebajale täiendavaks tasumiseks tulumaksu ja sotsiaalmaksu, kuna kaebaja ja kolmandate isikute vahel väidetavalt sõlmitud tehingud ei leidnud tõendamist, mistõttu ei saanud kaebaja tehtud kulutusi käsitleda ettevõtlusega seotud kuludena. Kaebaja esitas maksuotsuse tühistamiseks kaebuse halduskohtusse. Kohtud jätsid kaebuse rahuldamata, kaebaja esitas kassatsioonkaebuse Riigikohtusse.
Kohtu seisukoht
1. Kohtul on kohustus kontrollida maksusumma määramise õiguspärasust igas menetlusstaadiumis. Õiguspärasuse kontroll hõlmab mh maksusumma määramise tähtaegsuse kontrolli ning selle küsimuse tõstatamine esmakordselt kassatsiooniastmes ei ole lubamatu.
2. Maksuhalduril lasub kohustus hinnata maksusumma määramise kuueaastase aegumistähtaja kohaldamiseks maksukohustuslase tahtlust iga tehingu osas eraldi.
3. Maksuhalduril tuleb isiku tahtluse hindamisel maksuotsuses põhjendada, miks ta leiab, et maksukohustuslane soovis õigusvastaste tagajärgede saabumist. Näiteks tulude ja kulude ebaõigest arvestamisest ei saa automaatselt järeldada maksukohustuslase tahet panna toime maksuõigusrikkumine – üksnes hoolsusnõuete eiramisest ei tulene järeldust, et maksude tasumisest hoiduti tahtlikult. Ainuüksi asjaoludest, mis puudutavad müüjat ja tema tegevust ning hoolsusnõuete järgimist ostja poolt, ei tulene ka nende kogumis järeldust, et ostja on maksude tasumisest hoidunud tahtlikult. Ka asjaolu, et osal arvetel märgitud äriühingutel puudus reaalne majandustegevus ning neil puudusid kauba päritolu tõendavad dokumendid, ei ole kaebaja hoolsuskohustuse rikkumise tuvastamiseks piisav. Need asjaolud iseloomustavad tehingu teise poole (müüja) käitumist. Müüjatel reaalse majandustegevuse puudumise tuvastamisel on ostja pahausksust kinnitavaks asjaoluks see, kas ostja teadis või pidi teadma, et müüjatel tegelikult majandustegevus puudub. Ostja heausksust eeldatakse, kuid ostja heausksuse eeldamise põhimõte ei laiene juhtumile, kus maksuametil on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses.
4. Füüsilisest isikust ettevõtja vara ei ole eraldatud sama füüsilise isiku muust varast, mistõttu ei pea ettevõtja fikseerima algselt muuks otstarbeks soetatud vara kasutuselevõtmist ettevõtluses. Kinnistute ostu ja müügi tehingute vormistamine ja tehingute tsiviilõiguslik sisu ei sõltu sellest, kas tehingu pool tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana või mitte. Kui vara võõrandamine kujutab endast ettevõtlust, siis tuleb ettevõtlustuluks lugeda mitte kogu vara võõrandamisest laekuv sissetulek, vaid üksnes tulumaksuseaduse § 37 lg 1 kohaselt arvutatud kasu. Kogu müügihinna maksustamine ettevõtlustuluna on lubatud juhul, kui ettevõtja on vara soetamismaksumuse eelnevalt ettevõtlustulust maha arvanud.
5. Kuna tulumaksuarvestuse puhul on tõendamisnõuded palju lihtsamad kui käibemaksuarvestuses, siis võib sama tehingut hinnata tulumaksuarvestuses teisiti kui käibemaksuarvestuses. Seepärast on oluline, et kohus hindaks vaidlusaluseid tehinguid eraldi käibemaksu ja tulumaksu osas.
Riigikohus tühistas madalama astme kohtute otsused osaliselt.
Erisoodustus
Dmitri
(Loe ka teisi selle spetsialisti artikleid)
- Kolmapäev, 23 Jaanuar 2013 00:23
http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-54-12
Riigikohtu 19.12.2012 lahend nr 3-3-1-54-12
Viide õigusaktidele:
Asjaolud
Maksu- ja Tolliamet kohustas kaebajat tasuma täiendavalt erinevaid makse, kuna kaebaja käsitles ekslikult oma töötajate välisriigis töötamist töölähetusena. Maksu- ja Tolliameti hinnangul oli tegemist töötajate rentimisega välisriigi äriühingutele. Kaebaja esitas maksuotsuse peale kaebuse halduskohtusse. Kohtud rahuldasid kaebaja kaebuse osaliselt, kaebaja esitas kassatsioonkaebuse Riigikohtusse.
Kohtu seisukoht
1. Erisoodustus on tööandja poolt töötajale antav rahaliselt hinnatav hüve, millest viimane saab otseselt isiklikku kasu. Erisoodustusena tuleb vaadelda sellist hüve, mis antakse töötaja isiklikes huvides ja mida saaks põhimõtteliselt käsitada ka loonuspalgana. Erisoodustus on määratlemata õigusmõiste, mille sisustamisel tuleb arvestada iga juhtumi eripära. Kindlustuse ja viisade eest tasumine ning muud kuludokumentide alusel hüvitatavad väljamaksed ei pruugi alati olla erisoodustusena maksustatavad ka juhul, kui neid ei tehta seoses töölähetusega.
2. Tööks vajalik kulutus ei ole hüve ega erisoodustus. Tööks vajalikud kulutused võivad töö olemusest sõltuvalt olla erinevad ning kulutused, mis konkreetse töösuhte iseloomu arvestades kujutavad endast erisoodustust, võivad teistsuguse töösuhte puhul olla tööülesannete täitmiseks vaieldamatult vajalikud. Ilma kulutusteta viisadele ning töö- ja elamislubadele tehtavate kulutusteta ei olnud antud kaasuses kaebajal võimalik välisriiki tööle saata isikuid, kelle töötamise kohustuslikuks eelduseks oli kõnealuste dokumentide olemasolu. Seetõttu tuli need kulud Riigikohtu arvates lugeda ettevõtlusega seotud kuludeks.
3. Menetluskulu tuleb välja mõista koos arvel märgitud käibemaksuga. Kui ettevõtjale mõistetakse välja menetluskulud koos käibemaksuga, peab ta korrigeerima varem maha arvatud sisendkäibemaksu. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tuvastamiseks tuleb välja selgitada isiku kogu majandustegevus. Kuna lõplik ümberarvestus tehakse alles aasta lõpus, ei ole enne võimalik kindlaks määrata, kui suures osas on menetlusosaline tegelikult saanud sisendkäibemaksu maha arvata. Võib juhtuda, et alles pärast kohtuprotsessi tekib ettevõtjal maksuvaba käive, mis aasta lõpus vähendab õigusabikulult maha arvatud sisendkäibemaksu.
4. Põhjendatud kohtumenetluse kulud ei saa olla kõrgema astme kohtus üldjuhul suuremad, kui olid kulud madalamas astmes.
Riigikohus tühistas madalama astme kohtute otsused osaliselt.
Kinnisasjade käibemaksuga maksustamine
Dmitri
(Loe ka teisi selle spetsialisti artikleid)
- Kolmapäev, 23 Jaanuar 2013 00:20
http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-67-12
Riigikohtu 18.12.2012 lahend nr 3-3-1-67-12
Viited õigusaktidele:
Asjaolud
Maksu- ja Tolliamet nõudis kaebajalt tagasi alusetult tagastatud maksusumma. Maksu- ja Tolliameti hinnangul ei olnud kaebajal üht kinnistut soetades õigust kinnistu sisendkäibemaksu maha arvata. Kaebaja esitas Maksu- ja Tolliameti maksuotsuse peale kaebuse, kohtud jätsid kaebaja kaebuse rahuldamata. Kaebaja esitas kassatsioonkaebuse Riigikohtusse.
Kohtu seisukoht
1. Asjaolu, et ehitist ei olnud enne kinnistu võõrandamist kasutatud ning uus omanik soovis selle lammutada ning püstitada kinnistule uued ehitised, ei muuda kinnisasja veel maksustatavaks krundiks. Krunt muutub maksustatavaks siis, kui olemasolev ehitis on lammutatud vähemalt sellisel määral, et see ei vasta enam ehitusseaduse § 2 lõikes 1 toodud definitsioonile või kui kinnistu müüja on võtnud lepingus kohustuse ehitis lammutada.
2. Kui käibemaksusumma on märgitud müügidokumendile seaduses sätestatut eirates, kannab selle käibemaksusumma riigile üle müüja. Seega tuleks maksunõue esitada müüjale, kui käibemaksusumma on üle kandmata. Ostja käibemaksu tagastamise taotlus tuleks aga jätta rahuldamata. Ostja ei saa käibemaksu maha arvata või selle tagastamist nõuda, sest hoolimata käibemaksu tasumisest müüjale on ikkagi tegemist maksuvaba käibega. Vastupidine seisukoht viiks maksustatava ja maksuvaba käibe erinevuste eiramisele. Kui ostja taotleb maksuvaba käibe puhul pärast käibe toimumist käibemaksu mahaarvamist või tagastamist erandlikel asjaoludel, peab ta esitama maksuhaldurile tõendid selliste asjaolude esinemise kohta ja maksuhalduril on kaalutlusõigus käibemaksu ja maksukorralduse põhimõtetele vastava otsuse tegemiseks.
3. Näiliku tehingu puhul ei ole ostjal müüjale tasutud käibemaksu osas sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust, sest lepingupooltel on jätkuvalt õigus tagastada tehingu alusel saadu ning müüjal on õigus tühistada väljastatud arve, mille tulemusena tal tekib arvel näidatud käibemaksu osas riigi vastu tagastusnõue. Siiski on maksuhalduril õigus jätta ka näiliku tehingu puhul erandlike asjaolude ilmnemise korral või otstarbekuse kaalutlusest lähtuvalt poolte käibemaksuarvestus korrigeerimata ning aktsepteerida ostja õigust sisendkäibemaksu mahaarvamisele. Selline otsus on õiguspärane näiteks siis, kui on alust eeldada, et müüja ei paranda esitatud arvet ja ei taotle näiliku tehingu alusel saadud käibemaksu tagastamist riigilt (näiteks põhjusel, et äriühing on likvideeritud) või kui on alust arvata, et ostjal ei ole võimalik alusetult tasutud käibemaksu müüjalt tagasi saada, nt kui müüja on pankrotistunud.
4. Maksuotsuse tegemine vaid mõned päevad pärast pankrotiavalduse esitamist ei muuda maksuotsust õigusvastaseks, sest maksuhalduril ei ole võimalust operatiivselt saada teavet kohtu menetlusse esitatud avalduste kohta, et nendega maksuotsuse tegemisel arvestada.
5. Antud kaasuses ei tõlgendanud kassaator Riigikohtu hinnangul käibemaksuseadust tahtlikult vääralt. Tehingu tegemise ajal oli kruntide ja uusehitiste kohustusliku käibemaksuga maksustamise regulatsioon kehtinud vähem kui kaks aastat ning ei saanud eeldada, et selleks ajaks olnuks välja kujunenud ulatuslik haldus- ja kohtupraktika asjakohaste käibemaksuseaduse sätete tõlgendamise kohta. Ka Rahandusministeeriumi kodulehel avaldatud käibemaksuseaduse kommentaarides ning MTA kodulehel avaldatud käibemaksuseaduse selgitustes ei sisaldunud ühtegi kommentaari ega selgitust, kuidas käsitada sellise kinnisasja võõrandamist, millel asuvat ehitist soovitakse lammutada ja asendada uute ehitistega.
Riigikohus tühistas madalama astme kohtute otsused.
Eluasemelaenu intresside mahaarvamine tulumaksumenetluses
Dmitri
(Loe ka teisi selle spetsialisti artikleid)
- Kolmapäev, 23 Jaanuar 2013 00:18
http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-51-12
Riigikohtu 17.12.2012 lahend nr 3-3-1-51-12
Viited õigusaktidele:
Asjaolud
Maksu- ja Tolliameti otsusega kohustati kaebajat tasuma täiendavalt tulumaksu ning tasuma sellelt maksusummalt intressi, kuna kaebaja jättis deklareerimata ühe kinnistu müügitulu ning teiste kinnistute osas oli ta põhjendamatult suurendanud kinnistute võõrandamisega seotud kulutusi. Kaebaja esitas maksuotsuse peale kaebuse halduskohtusse. Ringkonnakohus rahuldas kaebuse osaliselt, misjärel esitas kaebaja kassatsioonkaebuse Riigikohtusse.
Kohtu seisukoht
1. Isikul võib olla üheaegselt mitu elukohta, mistõttu ühe aadressi märkimine mistahes ametlikus dokumendis või registris ei välista, et isik kasutab samal ajal elukohana ka mõnel teisel aadressil asuvat eluruumi. Füüsilise isiku tuludeklaratsiooni märgitud aadress ei ole käsitatav tõendina elukoha kasutamise kohta, vaid see aadress on pigem kontaktaadress maksuhalduriga suhtlemisel. Maksumaksja võib tuludeklaratsioonis oma aadressiks märkida ka sellise aadressi, mis ei ole tema elukoht, kuid kus maksumaksja hinnangul on paremini tagatud temale adresseeritud dokumentide kättesaamine.
2. Eluasemelaenu intresside mahaarvamise õiguse kasutamine ei ole siduv kinnisasja müügi maksuvabastusele. Samuti võib eluasemelaenu intresside mahaarvamise õigus tekkida ajaliselt varem kui faktiline elukohana kasutamine, sest intresse saab maha arvata ka siis, kui laen on võetud elamu või korteri ehitamiseks või elamu ehitamise eesmärgil maatüki soetamiseks.
3. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 37 lg 1 kohaselt on kasu või kahju vara müügist müüdud vara soetamismaksumuse ja müügihinna vahe. Kasu või kahju vara vahetamisest on vahetatava vara soetamismaksumuse ning vahetuse teel vastu saadud vara turuhinna vahe. Maksumaksjal on õigus kasust maha arvata või kahjule juurde liita vara müügi või vahetamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud.
4. TuMS § 38 lg 1 kohaselt on soetamismaksumus kõik maksumaksja poolt vara omandamiseks ning selle parendamiseks ja täiendamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulud, sealhulgas makstud komisjonitasud ja lõivud. Mõiste "parendamine" hõlmab kõiki kulusid, mis suurendavad vara väärust. Viidatud sättest ei tulene, et vara parendamiseks või võõrandamisega seotud kuluks saaks olla ainult selliste ehitustööde kulud, mida tehti võõrandatud kinnisasja piirides.
5. TuMS § 36 lg 1 kohaselt võetakse füüsilise isiku tulu tulumaksuga maksustamisel arvesse sellel maksustamisperioodil, millal tulu laekus ning maksustatavast tulust tehtavad mahaarvamised võetakse arvesse sellel maksustamisperioodil, millal need tasuti. Sellest sättest tulenevalt tekib vara võõrandamisest maksustatav tulu juba ostjalt ettemakse saamisel või müügihinna ositi laekumisel, kuid parendustöid ja võõrandamisega seotud kulusid võidakse teha veel pärast müügitulu osalist laekumist. Samuti ei pruugi olla välistatud, et müügilepingust tulenevalt on müüjal kohustus teha teatud töid pärast omandiõiguse üleminekut ostjale, sest objektiivsetel põhjustel ei pruugi need tööd olla lepingu sõlmimise ajaks lõpetatud. Arvestada tuleb ka võimalust, et müüja on oma kulude tegemisel saanud maksepikendust (näiteks on soetanud müüdud vara järelmaksuga). Samuti võib müüjal tekkida vajadus teha hiljem kulusid põhjusel, et ostja on pärast müügitehingu toimumist esitanud pretensiooni müüdud asja puuduste kohta ja nõudnud müüjalt puuduste kõrvaldamist.
Riigikohus rahuldas kaebaja kassatsioonkaebuse ja tühistas ringkonnakohtu otsuse osaliselt.
Korteriühistu kohustused kahju hüvitamisel
Dmitri
(Loe ka teisi selle spetsialisti artikleid)
- Kolmapäev, 23 Jaanuar 2013 00:14
http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-161-12
Riigikohtu 17.12.2012 lahend nr 3-2-1-161-12
Viited õigusaktidele:
Asjaolud
Hageja (kindlustusselts) esitas hagi kostja (korteriühistu) vastu, nõudes kostjalt teisele isikule kindlustuslepingu alusel hüvitatud kahjusumma väljamõistmist. Hageja heitis kostjale ette, et kostja jättis katuseharjalt lume ja jää eemaldamata ega hoiatanud autoomanikke, et kogu lumi ja jää ei olnud katuselt eemaldatud ning et seetõttu oli olukord jätkuvalt ohtlik.
Maa- ja ringkonnakohus jätsid hagiavalduse rahuldamata. Hageja esitas kassatsioonkaebuse ja taotluse kaasata menetlusse kolmanda isikuna kostja korteriomaniku.
Kohtu seisukoht
1. Ringkonnakohtu otsus tuleb jätta lõppjäreldustes muutmata, aga muuta tuleb ringkonnakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi.
2. Elamu omanike asutatud korteriühistul ei ole hea usu põhimõttest tulenevat üldist käibekohustust eemaldada maja katuselt lumi ja jää. Seetõttu ei saa sõiduauto kahjustamist põhjustanud kostja tegevusetus – maja katuselt lume ja jää eemaldamata jätmine – olla õigusvastane tegu võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 5 järgi.
3. Hageja pole tõendanud ka seda, et kostja tegevusetuse õigusvastasus ilmneks seaduses sätestatud kohustust rikkuvast tegevusest, st deliktiõigusliku kaitsenormi rikkumisest VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et lume ja jää koristamine maja katuselt kui aktiivne tegevus oli kahju põhjuseks või et sellise tegevusega loodi varem mitteeksisteerinud oht teiste isikute varale.
4. Kahjustada saanud asja otsese valdaja tegevus tuleb lugeda üldjuhul asja kaudse valdaja tegevuseks. See tähendab, et juhul kui kostja oleks vastutanud kahju tekitamise eest, siis ei saaks hageja tugineda sellele, et sõiduauto omanik ise ei parkinud sõiduautot keelatud kohta.
5. Kolleegium rõhutab, et väärteomenetluses isiku süü tuvastamata jätmine ei tähenda seda, et isik ei võiks olla süüdi VÕS § 1050 lg 1 järgi. Süü mõiste on karistusõiguse ja deliktiõiguse järgi erinev.
6. Kolleegium selgitab, et hagejal ei ole õigust taotleda iseseisva nõudeta kolmanda isiku kaasamist kostja poolele. Vaatamata sellele, et kolmanda isiku võib kaasata kohtuastme igas menetluse staadiumis, võib olla kolmanda isiku kaasamise avalduse esitamine lubamatu, kui sellega menetlust põhjendamatult venitatakse.
Riigikohus jättis kassatsioonkaebuse rahuldamata.
