01-04-2013 (34)
Amet soovib lühemat majandusaasta aruande esitamise tähtaega
Kirjutas DmitriStatistikaameti ettepanek lühendada majandusaasta aruande esitamise tähtaega ei ole kindlasti põhjustatud soovist suurendada andmeesitajate koormust. Statistikaks on majandusaasta aruande andmestik oluline ja amet on selle kasutamisest väga huvitatud, et ettevõtted ei peaks samu andmeid mitu korda esitama. Laialdasemat kasutamist piirab majandusaasta aruande esitamise hiline tähtaeg ja pahatihti ka esitamisega hilinemine. Tarbija soovib infot palju varem. Kehtiv tähtaeg, mille järgi majandusaasta aruanne esitatakse kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu, pärineb arvutieelsest ajastust ja on olnud muutumatu ligi 20 aastat. Samas kasutavad ettevõtted raamatupidamisprogramme ja esitavad majandusaasta aruande elektrooniliselt.
Sellest lähtudes tegigi statistikaamet justiitsministeeriumile ettepaneku algatada tähtaja lühendamise arutelu. Statistikaamet näeb kasutegurit halduskoormuse vähenemisele riigis tervikuna, kui majandusaasta aruande esitamise senist tähtaega lühendatakse paari kuu võrra. Kusjuures auditeerimist vajavate majandusaasta aruannete puhul oleks esitamise tähtaeg pikem, s.o neli kuud, auditeerimist mittevajavate puhul kolm kuud. Nii võiksid majandusaasta aruanded juuni asemel hakata laekuma juba märtsis ja aprillis.
Eesti tippjuhtidest 70% kavatseb sel aastal palku tõsta ning 11% puhul kavatsetakse palku tõsta üle viie protsendi.
Palkade tõusu põhjuseks on ennekõike tööjõupuudus, sest selle aasta käibekasvus on täiesti kindlad vaid 35% juhtidest ning juhtide palku kavatsetakse tõsta vaid pooltel juhtudel, selgub Eesti tippjuhtide seas PricewaterhouseCoopersi (PwC) korraldatud uuringust.
Palgakulude kasvust hoolimata kavatsevad kuni pooled tippjuhid ka tänavu inimesi juurde palgata, 18% vastanuist plaanib töötajate arvu suurendada üle viie protsendi. Mullu palkas 55% küsitletud ettevõtetest inimesi juurde ning 39%-l juhtudest kasvas ettevõtete personal üle viie protsendi.
Ettevõtete kasvuootuste tähtsamate äririskidena nimetas 85% küsitletuist vajalike oskustega tööjõu ebapiisavat kättesaadavust. Sellele järgnesid energia ja toorainekulude kasvamisega ning suureneva maksukoormusega seotud riskid, mida hindasid oluliseks vastavalt 84% ja 71% vastanuist.
Ka valitsusele heidab 86% vastanuist ette ebatõhusat abi vajalike oskustega tööjõu lisandumisele, sellele järgnevad õiglase konkurentsi tagamisega seotud probleemid valdkondades, kus riik on ka ise turuosaline, mida peab oluliseks 56% vastanuist.
Valitsuse tööd infrastruktuuri parandamisel hindab seevastu 78% küsitletuist ning 73% küsitletuist kiidab heaks riigi töö ärisektori innovatsiooni toetamisel.
Uuringus küsitleti 85 Eesti ettevõtte tippjuhti.
Maksuamet kavandab kõigi töötajate registeerimise andmebaasi
Kirjutas DmitriMaksu- ja Tolliameti peadirektori Marek Helmi sõnul on plaan tuleva aasta alguses käivitada ühtne andmebaas, kus ettevõtted peavad oma töötajad enne nende tööle asumist registreerima.
Andmebaasi abil kavatseb amet võidelda tööjõumaksudest hoidumisega. Eesti Päevalehe teatel on vastuseisu tõttu kõrvale jäetud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja kava kontrollida ettevõtete iga ostutehingut.
"Praegu on nii, et kui Maksu- ja Tolliamet, Tööinspektsioon, Haigekassa või veel keegi tahab midagi teada saada, siis ettevõtja peab igaühega eraldi suhtlema," ütles Helm ajalehele antud intervjuus. "Meie kontseptsioon on, et edaspidi annab ettevõtja töötaja kohta andmeid vaid üks kord. Kuid erinevalt praegusest teeb ta seda juba enne inimese tööle võtmist. Riik jagab selle informatsiooni oma asutuste vahel ise laiali."
Lahendus võiks Helmi sõnul käivituda 2014. aasta jaanuaris. "Räägime praegu veel läbi justiitsministeeriumiga, kes jälgib sobivust ettevõtlusvabaduse põhimõtetega," ütles Helm.
Helm ütles, et amet otsib õiget tasakaalu ettevõtlusvabaduse ja kohustuste vahel. "Rõhuasetus nihkub õiguskuulekuse suurendamisele. Mullu sügisest oleme jõudnud niikaugele, et kui ettevõte tahab tegutseda, ei pea ta füüsiliselt kordagi maksuametisse tulema," ütles Helm.
"Eelmisel aastal loodi 13 000 uut ettevõtet, millest vaid kolmandik hakkas makse maksma. Selline vahekord pole kaugeltki rõõmustav. Praegu seisab üleval kaks teemat: töötajate ja käibemaksu arvestus," ütles Helm.
Olulisemad muudatused 2012. aasta füüsilise isiku tulude deklareerimisel
Kirjutas DmitriTabelisse on koondatud olulisemad muudatused 2012. aasta tulude deklareerimisel võrreldes 2011. aastaga.
2012. aasta füüsilise isiku tuludeklaratsioon esitatakse 2013. aasta 1. aprilliks.
| 2011 | 2012 | |
| Üldine mahaarvamiste piirang | Maksumaksja võib eluasemelaenu intresse, koolituskulusid, kingitusi ja annetusi maha arvata kokku kuni 3196 eurot, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi tulust. | Maksumaksja võib eluasemelaenu intresse, koolituskulusid, kingitusi ja annetusi maha arvata kokku kuni 1920 eurot, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi tulust. |
| Mahaarvamise piirang | Vabatahtliku kogumispensioni maksed – rakendatakse 15% mahaarvamiste piirangut. | Vabatahtliku kogumispensioni maksed – rakendatakse 15% mahaarvamiste piirangut, kuid mitte rohkem kui 6000 eurot. |
| Kasvava metsa raieõigus ja metsamaterjali müük | Kasvava metsa raieõiguse võõrandamisest saadud tulust sai maha arvata ja soovi korral edasi kanda metsa uuendamisega seotud kulud. | Kasvava metsa raieõiguse võõrandamisest ja raiutud metsamaterjali võõrandamisest saadud tulust saab maha arvata ja kuni kolmele järgnevale maksustamisperioodile edasi kanda metsa majandamisega seotud kulud. Samuti saab saadud kasu maksustamise edasi lükata kuni kolmele järgnevale maksustamisperioodile. |
| Tagastatava tulumaksu jätmine MTA-le | Tagastamisele kuuluva tulumaksu sai jätta täies ulatuses MTA-le. | Tagastamisele kuuluva tulumaksu saab jätta nii osaliselt kui ka täies summas MTA-le. |
| Investeerimiskonto | Investeerimiskonto andmed tuli maksumaksjal ise täita. | Koostöös pankadega pakutakse eeltäidetud andmeid. |
SEPA (Single Euro Payments Area) ühendab kõiki euroala riike, võimaldades era- ja äriklientidel ning avaliku sektori asutustel kogu Euroopa Majanduspiirkonnas ühtsetel alustel algatada ja vastu võtta elektroonilisi euromakseid, eristamata piiriüleseid ja riigisiseseid makseid.
SEPA elluviimiseks ja euromaksete teostamiseks on kehtestatud ühtsed:
- õiguslikud alused
- tehnilised standardid
- makseviisid – kreeditkorraldused, otsekorraldused ja kaardimaksed
- tingimused makseid töötlevatele infrastruktuuridele
- äritavad
SEPA aitab kaasa maksesüsteemide sujuvale toimimisele, kuna ühtlustab sularahata euromaksete teostamist. Ühtlasi viiakse SEPA-ga lõpule euro kasutuselevõtt, sest ühtsete makseviiside juurutamine moodustab koos eurosularahaga terviku, mis aitab suurendada ja tõhustada kogu Euroopa majanduse konkurentsivõimet. Tuleviku eesmärk on järjepideva makseviiside arendamise ja innovatsiooni (e-SEPA: e- ja m-maksed) kaudu arendada välja turg, kus pakutakse ainult elektroonilisi makseteenuseid.
SEPA eesmärk
- Edendada Euroopa lõimumist konkurentsivõimelise ja uuendusliku euroala jaemakseteenuse turu kaudu, kus pakutakse paremat teenuse kvaliteeti, tõhusamaid tooteid ja soodsamaid maksevõimalusi.
- Tagada kõigile Euroopa Majanduspiirkonnas elavatele inimestele ja toimetavatele majandusüksustele lihtsad, kiired, turvalised ja soodsamad makselahendused, mille kasutamiseks piisab oma koduriigis asuvast ühest pangakontost ja maksekaardist.
Eesti Panga ülesanded SEPA edendamisel
- hinnata SEPA makseviiside juurutamist ja selle põhjal edendada nende arengut
- osaleda riiklikes Euroopa Maksenõukogu (EPC) töörühmades
- korraldada SEPA-teemalisi arutelusid ja üritusi
- osaleda riigisiseses SEPA kommunikatsiooni plaanimises ja korraldamises
- luua SEPA juurutamiseks vajalik ja kõiki pooli kaasav otsustus- ja tagasisidesüsteem
- tõsta teadlikkust SEPA makseviisidest ja hüvedest
SEPA üldine organisatsioon Euroopa ja Eesti tasemel
Euroopa Liidu tasandil vastutab SEPA elluviimise, plaanimise ja jälgimise eest Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga eestvedamisel asutatud Euroopa Maksenõukogu (European Payments Council, EPC). EPC on kehtestanud SEPA toimimiseks vajalikud kavad, raamistikud ja standardid.
Eestis juhivad SEPA elluviimist pangad ja Eesti Pangaliit. Täpsema ülevaate SEPA olukorrast ja tegevustest saab SEPA Eesti tegevuskavast, mis asub pangaliidu kodulehel.
Krediidiinfo AS-i Eesti ettevõtete maksekäitumise 2012. aasta teise poole statistikast selgub, et kõrge krediidiriskiga firmade osakaal on aastaga tõusnud 12%-lt 19%-le ehk kriisieelsele tasemele. Krediidiinfo hinnangul annab see märku ettevõtete müügijulguse taastumisest, millega käib kaasas suurem riskide võtmine.
Maksuvõlgade summad kasvasid pea kõikides sektorites ühtekokku 19%, 74 miljoni euroni. Maksehäired ehk võlad äripartneritele kasvasid aastaga 11,6%, 122 miljoni euroni.
Maksuvõlgadega ehk riigile võlgu olevate ettevõtete arv kasvas kahe langusaasta järel esmakordselt 3,9%, 5950 ettevõtteni, ligi pooled neist kuulusid ehitussektorisse. Maksehäiretega ehk äripartneritele võlgu olevate ettevõtete koguarv jäi aastaga praktiliselt samaks, vähenedes aastaga 0,6%, 4234 ettevõtteni.
Krediidiinfo AS-i asedirektori Alar Jägeri sõnul on kõrge krediidiriskiga tegevusaladeks endiselt majutus ja toitlustus ning ehitus, kus riskantseid ettevõtteid on jaanuari seisuga vastavalt 30% ja 25%. Eriti majutus ja toitlustus on tema sõnul suhteliselt halvas seisus, sest tegemist on paljudel juhtudel väikeettevõtetega, kelle riskid on üldiselt kõrgemad.
Maksuvõlgade ja maksehäiretega ettevõtete arv on vähenenud eriti just kinnisvarasektoris, mis on astunud jõudsalt paranemise suunas, rääkis Jäger. Samas on võlad äripartneritele kinnisvarasektoris kokkuvõttes kasvanud, mis näitab Jägeri sõnul, et kehva äriplaani tõttu raskustesse sattunud ettevõtetel on keeruline halvast seisukorrast välja tulla.
Maksehäirete kahanemist on tugevalt tunda põllumajandus- ja metsamajandussektoris, kus paljude suurfarmide majanduskriisiaegsed probleemid pankadega on lahenduse leidnud, rääkis Jäger. Kokku kahanes sektoris maksehäirete kogusumma 75%.
Maksuvõlgadega on Jägeri sõnul rohkem probleeme mikroettevõtetel ja maksehäiretega keskmise suurusega ettevõtetel. "Keskmise suurusega ettevõttel on eriti raske, sest võetud on palju kohustusi, aga samas on vähem võimalusi äriplaani ümber mängida," ütles ta.
Kui maksehäiretega suurettevõtete arv on vähenenud 14,3% ja maksuvõlgadega ettevõtete arv on jäänud samaks, siis maksuvõlgadega mikroettevõtteid on 5,2% enam ja maksehäiretega keskmiste ettevõtete arv on kasvanud 3,3%.
Maakonniti on maksuvõlgadega ettevõtete arv kõige enam ehk 8,9% vähenenud Saaremaal, järgnevad Hiiu- ja Võrumaa vastavalt 6,1% ja 5,8%-ga. Maksehäiretega ettevõtete arv on enim vähenenud Saaremaal, Võrumaal ja Läänemaal, vastavalt 12,9%, 12,5% ja 9,3%.
Jägeri sõnul võetakse kõige suuremaid riske Harju- ja Raplamaal, mis oma konjunktuurilt erineb tunduvalt muudest Eesti piirkondadest, kusjuures Raplamaal kasvas maksuvõlgadega ettevõtete arv aastaga koguni 22,9%.
Uuringu valimi suurus on 69 235 ettevõtet.
Enda suhtes tuleb olla tähelepanelik, sest juba väikesed vaevused annavad märku, et midagi tuleb muuta töökohas või enda käitumises. Peamistest tervisehäiretest ja kaebustest, mis võivad olla tingitud ebaõigetest tööasenditest või ebaergonoomilisest töökoha kujundusest saab lugeda Tööinspektsiooni koostatud infomaterjalist:
Mõtteviis, et üks ergonoomiline lahendus sobib kõigile töötajatele, läheb vastuollu isegi seadusega. „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded1“ § 3 lg 1 p 4 ütleb, et ohutegurite hindamisel tuleb arvestada töötamiskoha kujunduse ergonoomilisust ja sobivust töötajale.
Enamasti võib olla piisav reguleeritava töötooli ja muudetava kõrgusega klaviatuurialuse kasutamine, kuid töökoht tuleb alati kujundada töötaja isikupärast ja vajadustest lähtuvalt.
Allpool on toodud mõned tegevused, mille abil saad hinnata, kuidas on sinu arvutitöökoht kujundatud ja kuivõrd hoiad sa ise oma tervist.
- Tööpäeva jooksul teed 4…5 puhkepausi, mis on 5…7 min. pikad ja pausi ajal vaatad silmade puhkamiseks kaugusesse.
- Puhkepausi ajal lahkud arvutitöökohast (lähed hästi ventileeritavasse ruumi, jalutad väljas, avad akna töötoa tuulutamiseks jne).
- Puhkepauside ajal teed venitus- ja sirutusharjutusi.
- Sa oled reguleerinud töötooli seljatoe ja istme kõrguse asendi endale sobivaks.
- Tooli käetoed ei sega töötooliga liikumist töölaua alla.
- Trükkimisel toetad küünarvarsi terves ulatuses töölauale.
- Oled kuvari ja klaviatuuri asetanud otse enda ette vältimaks ebamugavaid sundasendeid (keha pöördeid ja kaldeid).
- Toetad jalad tugevasti põrandale või jalatoele.
- Töölaua all on põlvedele ja säärtele vabalt ruumi.
- Kasutad kogu istet ja seljatuge keha toetamiseks.
- Oled seadnud tooli seljatoe kaldenurga nii, et saad selga kergelt tahapoole nõjatada.
- Klaviatuuri ja hiire oled paigutanu samale tasapinnale.
- Trükkimisel ja hiire kasutamisel hoiad küünarvarred, randmed ja käelabad neutraalses asendis (ei vääna ega pööra randmeid).
- Oled kuvari paigutatud vasaku küljega akna poole, vältimaks häirivat päikesevalgust.
- Sa ei tööta kunagi kuvariga pimedas ruumis.
- Kuvari oled paigutanud silmadest 50…70 cm kaugusele.
- Vaate suund kuvarile on horisontaalist 15…20 C° allapoole.
- Oled sättinud töökoha nii, et aknast/uksest/ventilatsioonist tulev külm õhk ei puhu otse sulle peale.
Kui leidsid eelpool toodud nimekirjast kõik tuttavad fakti, siis peaks Sinu töökoht olema kujundatud ergonoomiliselt ja sa hoolid oma tervisest. Kui aga sinu töökohal on mõni nimetatud teguritest puudu, siis peaksid kiiremas korras selle ohuteguriga tegelema, sest kontoritöötajaid varitsevad terviseohud on salakavalad ja nende pöördumatud tagajärjed ilmnevad oma täies tõsiduses alles aastate pärast.
Peamised tervisehäired ja kaebused, mis võivad olla tingitud ebaõigetest tööasenditest, ebaergonoomilisest töökoha kujundusest on järgmised:
- Kaela õlavöötme lihaste pinge
- Kaelavalu, kaelaradikuliit
- Peavalud
- Tasakaaluhäired
- Mälu ja tähelepanuvõime langus
- Nimme-ristluu radikuliit
- Selgroo kõverdumine
- Randmeliigeste põletik
- Mitmesuguste tundehäirete tekkimine labakätes, sõrmedes ja peopesas
- Küünarliigese piirkonnas lihaste kinnituskohtades valud
- 11.Käte suremine öösiti, käte valud
- 12.Jalgade verevarustuse häired ja veenilaiendid säärtel
- 13.Põlve ja hüppeliigese valud
- 14.Tursed hüppeliigese piirkonnas ja jalalabades
- 15.Jalgade külmetamine
Töökoha kujundamisel on väga tähtis, et oleks välistatud üleliigsete liigutuste tegemine. Tähtis on, et liigutused, mida töötaja peab tegema oleksid võimalikult vähe liigeseid koormavad.
Arvutiga töötamisest tingitud spetsiifilised tervisehäired on järgmised:
- Silmade ülepinge (kipitus, liivatunne silmis, suurenenud pisaravoolus)
- Silma sidekesta põletik ehk konjunktiviit
- Kaugele nägemise halvenemine ajutiselt
- Vesine nohu
- Kompuutertõbi (väsimus, nõrkustunne, higistamine, iiveldus, tüdimus, depressioon)
Sümptomid tekivad aegamisi. Kui töötaja ei pöördu arsti poole ega vähenda töökoormust, võivad kujuneda tõsised tervisehäired. Kui häired on kestnud vaid paar päeva, siis võivad need taanduda, kui töötaja on end välja puhanud ja vähendanud tööülesandeid arvutiga.
Ebapiisavast kunstlikust valgustusest tekkida võivad tervisehäired on järgmised:
- Silmade väsimine ja ebamugavustunne
- Nägemise halvenemine (tavaliselt väheneb kaugelenägemine-tekib lühinägelikkus)
- Mõttetegevuse aeglustumine ja tähelepanuvõime langus
Halvast ruumiõhust tekkida võivad tervisehäired (ruumiõhusündroom) on järgmised:
- Nina, kurgu ja silmade ärritus
- Kuivad limaskestad
- Naha punetus
- Vaimne väsimus ja peavalu
- Hingamisteede põletik ja köha
- Kähe hääl
- Iiveldus ja uimasus
Tervisehäired (allergia), mida võib põhjustada kontori õhus olevad osakesed on järgmised:
- Allergiline nohu
- Silma sisekestapõletik
- Allergilised nahahaigused
- Allergilised kopsuhaigused (allergiline bronhiit, bronhiaalastma)
Enda suhtes tuleb olla tähelepanelik, sest juba väikesed vaevused annavad märku, et midagi tuleb muuta töökohas või enda käitumises. Oluline on ennetada terviseriskide tekkimist töökoha ergonoomilise kujundamisega, töötaja aktiivsuse, tervisliku toidu ja treeninguga väljaspool tööd ning sellele kõigele peab kindlasti lisanduma vajalik annus puhkust.
Riigikohus on viimaste kuude jooksul teinud mitmeid maksualaseid lahendeid. Järgnevalt esitame nende annotatsiooni koos viitega kohtulahendile.
- Riigikohtu halduskolleegiumi 20.11.2012 otsus kohtuasjas 3-3-1-40-12
Vaidlus puudutas kauba ühendusesisese käibe tõendamist. Riigikohus selgitas, et kui müüjal puuduvad dokumendid kauba Eestist välja toimetamise kohta, siis tuleb müügitehing maksustada 20% määras käibemaksuga. Kauba liikumist tõendav dokument tuleb koostada ka siis, kui ostja viib kauba ise Eestist välja.
Otsuse teksti vt siit
- Riigikohtu üldkogu 27.11.2012 otsus kohtuasjas 3-3-1-15-12
Riigikohus selgitab maksukorralduse seaduse § 1361 rakendamise aluseid ja korda. Viidatud säte võimaldab arestida võlgniku vara enne maksu määramist. Riigikohus kontrollis selle sätte vastust põhiseadusele ning selgitas, kuidas käituda, kui arestitud vara kuulub abikaasa ühisomandisse. Riigikohus selgitas, et vara arestimisel tuleb arvestada potentsiaalse nõude suurust ja selle täitmise võimalikke kulusid.
Otsuse teksti vt siit
- Riigikohtu halduskolleegiumi 12.12.2012 otsus kohtuasjas 3-3-1-23-12
Riigikohus selgitab endise juhatuse liikme vastutust äriühingu maksuvõla eest (maksukorralduse seaduse § 40), mh süü ja põhjusliku seoses tuvastamist.
Otsuse teksti vt siit
- Riigikohtu halduskolleegiumi 14.12.2012 otsus kohtuasjas 3-3-1-33-12
Vaidlus puudutab äriühingule kinnisvara soetamist, mida kasutatakse juhatuse liikme elukohana. Riigikohus nõustus maksuhalduriga, et poolte vahel toimus näilik tehing ja äriühingu kulud kinnisvara parendamisele tuleb maksustada ettevõtlusega mitteseotud väljamaksena. Kohus selgitab ka, kuidas vältida topeltmaksustamist, kui äriühingul tekib sellest kinnisasjast tulu.
Otsuse teksti vt siit
- Riigikohtu halduskolleegiumi 17.12.2012 otsus kohtuasjas 3-3-1-51-12
Vaidlus puudutab füüsilise isiku kasu vara võõrandamisest. Riigikohus selgitab, et kinnisasja parendamiseks saab teha kulusid ka väljaspool kinnistu piire – näiteks juurdesõiduteede ja veetrasside väljaehitamise kulud. Samuti selgitab kohus, et isikul võib olla korraga mitu elukohta ning ühe eluaseme eest laenuintresside tulust mahaarvamine ei võta maksumaksjalt õigust müüa samal ajal teine eluase maksuvabalt.
Otsuse teksti vt siit
- Riigikohtu halduskolleegiumi 18.12.2012 otsus kohtuasjas 3-3-1-67-12
Vaidlus puudutab kinnisvaratehingu maksustamist käibemaksuga. Riigikohus selgitab, et kui müüakse kinnisasi, millel asuva ehitise soovib ostja tulevikus lammutada, kuid ehitise lammutamist ei ole müügitehingu ajal veel alustatud, siis ei ole tegemist krundiga, mille võõrandamine oleks kohustuslikus korras käibemaksuga maksustatud. Sellise kinnisasja müüki võib maksustada vabatahtlikult, kui müüja teavitab maksustamise soovist maksuhaldurit kirjalikult hiljemalt käibe tekkimise kuul. Kui seda nõuet on rikutud, siis on müüja arvestanud käibemaksu alusetult ning üldjuhul ei ole ostjal õigust selliselt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata, vaid ta peab nõudma müüjalt käibemaksu tagastamist. Riigikohus ei nõustunud maksuhalduri seisukohaga, et kinnistu osja oli rikkunud tahtlikult maksuseadust. Eksimus krundi mõiste tõlgendamisel on hooletus ning sellisel juhul kehtib kolmeaastane maksu määramine aegumistähtaeg.
Otsuse teksti vt siit
- Riigikohtu halduskolleegiumi 19.12.2012 otsus kohtuasjas 3-3-1-54-12
Riigikohus asus seisukohale, et välismaal töötamisega seoses tehtud viisade, elamis- ja töölubade kulude katmine ei ole tööandja jaoks erisoodustus.
Otsuse teksti vt siit
Näited deklaratsiooni TSD lisa 1 täitmise kohta (uuendatud 2013)
Kirjutas DmitriNäited deklaratsiooni TSD lisa 1 täitmise kohta. TSD2013 lisa 1 näited on koondatud allolevasse PDF-faili.
Tarbimisse lubatud alkoholi liikmesriikidevaheline liikumine ärilisel eesmärgil
Kirjutas DmitriMaksu- ja Tolliameti infomaterjalis on selgitatud liikmesriikidevahelisse liikumisse kaasatud alkoholi käitlemisele laienevad regulatsioonid. Infomaterjal on õigusakte selgitava iseloomuga ja see ei asenda õigusaktides sätestatut.
1. Üdist
Nõukogu Direktiivis 2008/118/EÜ (edaspidi Direktiiv) artiklis 33 on sätestatud: kui aktsiisikaupa, mis on ühes liikmesriigis juba tarbimisse lubatud, vallatakse kaubanduslikel eesmärkidel teises liikmesriigis seal tarnimiseks või kasutamiseks, maksustatakse see kaup aktsiisiga ning aktsiis muutub sissenõutavaks kõnealuses teises liikmesriigis.
Direktiivi mõstes „valdamine kaubanduslikel eesmärkidel” on igasugune aktsiisikauba valdamine muu isiku kui eraisiku poolt või eraisiku poolt muul eesmärgil kui oma tarbeks.
Lihtsamalt selgitades, kui ühe liikmesriigi ettevõtja saadab selles liikmesriigis tarbimisse lubatud ehk maksustatud alkoholi teises liikmesriigis asuvale ettevõtjale, siis olenemata kauba toimetamise eesmärgist loetakse sellist toimetamist kaubanduslikul eesmärgil toimetamiseks.
Selliselt lähetatud alkohol kuulub uuesti maksustamisele sihtkohariigis. Üldjuhul maksab aktsiisi sihtliikmesriigis kauba vastuvõtja.
Kauba lähetaja saab taotleda lähteliikmesriigis varemmakstud aktsiisi tagastamist, kui ta on lähetanud kaupa nõuetekohaselt ja esitanud kõik nõutavad tõendusdokumendid kauba teise liikmesriiki toimetamise ja seal maksustamise kohta.
2. Tarbimisse lubatud alkoholi lähetamine Eestist teise liikmesriiki
Alkoholi müümine teise liikmesriigi ettevõtjale on hulgimüük ja seda saab teostada äriregistrisse ja majandustegevuse registrisse (edaspidi MTR) kantud isik, kelle MTR registreeringus on märge vastava alkoholi hulgimüügi kohta.
Teise liikmesriiki lähetatav alkohol peab olema alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (edaspidi ATKEAS) nõuete kohaselt maksumärgistatud ja vastama alkoholiseadusega (edaspidi AlkS) kehtestatud käitlemiseks lubatud alkoholi nõuetele.
Tarbimisse lubatud alkoholi lähetaja peab enne alkoholi lähetamist teostama järgmisi toiminguid:
1. esitama Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) meiliaadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. teatise alkoholi lähetamise kavatsuse kohta järgmiste andmetega:
- alkoholi liik ja kogus;
- alkoholi Eestist lähetamise aeg ja eeldatav sihtkohta jõudmise tähtaeg;
- veoteekonna kirjeldus (MTA nõudmisel ka teekonnavaliku põhjendus);
- alkoholi lähetaja, vedaja ja vastuvõtja nimi ning kontaktandmed;
- alkoholi vastuvõtmise koht.
2. esitama MTA-le saatelehe esimese eksemplari elektrooniliselt või selle koopia paberkandjal;
3. esitama lähetatavalt alkoholilt makstud aktsiisi tagastamise taotluse;
4. maksumärgistatud alkoholi lähetamisel teavitama alkoholile kinnitatud maksumärkide numbrid;
5. võimaldama MTA-l kontrollida aktsiisikauba saadetist enne selle lähetamist.
Alkohol toimetatakse teise liikmesriiki koos Euroopa Komisjoni määrusega nr 3649/92 (määrus aktsiisiga maksustatavate lähteliikmesriigis tarbimisse lastud toodete ühendusesisesel liikumisel kasutatava lihtsustatud saatedokumendi kohta) kehtestatud saatelehega SAAD. Lisaks eelnimetatud määrusega kehtestatud nõuetele peab saatelehel kajastuma alkoholi liik (õlu, vein, kääritatud jook jne), müügipakendite arv ja maht, etanoolisisaldus ning tootjapoolne partii tähistus selle olemasolul.
Eestis makstud aktsiisi tagastamise tingimused on sätestatud ATKEASe § 451 lg-s 1.
Alkoholi teise liikmesriiki lähetajale makstakse varemmakstud aktsiis tagasi, kui enne alkoholi lähetamist teise liikmesriiki tegi ta kõik nõutavad teavitused (vt toimingud enne alkoholi lähetamist) ning pärast alkoholi kättetoimetamist saajale on esitanud MTA-le:
1. saatedokumendi, millel on isiku, kellel tekkis aktsiisi maksmise kohustus, kinnitus alkoholi kättetoimetamise kohta teises liikmesriigis;
2. sihtkoha liikmesriigi maksuhalduri kinnituse aktsiisi maksmise, tagamise või aktsiisivabastuse kohaldamise kohta sihtliikmesriigis.
3. Teisest liikmesriigist tarbimisse lubatud alkoholi toimetamine Eestisse kasutamiseks ärilisel eesmargil
Vastavalt ATKEASe § 211 lg-le 1 maksab aktsiisi teises liikmesriigis tarbimisse lubatud aktsiisikaubalt, mis toimetatakse Eestisse kasutamiseks ärilisel eesmärgil, ettevõtja, kes selle aktsiisikauba vastu võtab.
NB! Ärilisel eesmärgil kasutamiseks loetakse ka aktsiisikauba ladustamist, sh ka teises liikmesriigis kasutamiseks ettenähtud saadetise vaheladustamist. Erandina ei loeta ärilisel eesmärgil kasutamiseks aktsiisikauba ladustamist liikmesriikidevahelisi reise tegeva õhusõiduki või laeva pardal, kui seda kaupa ei müüda Eesti territooriumil viibimise ajal.
Alkoholi vastuvõtja peab enne alkoholi lähetamist teisest liikmesriigist teostama järgmisi toiminguid:
1. esitama MTA meiliaadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. teatise alkoholi vastuvõtmise kavatsuse kohta järgmiste andmetega:
- alkoholi liik ja kogus ning Eestisse toimetamise eesmärk;
- alkoholi teisest liikmesriigist lähetamise aeg, teekonna kirjeldus ja eeldatav Eestisse saabumise ja vastuvõtmise aeg;
- alkoholi lähetaja, vedaja ja vastuvõtja nimi ning kontaktandmed;
- alkoholi vastuvõtmise koht.
2. esitama MTA nõudmisel tagatise aktsiisi maksmise tagamiseks Eestisse toimetatavalt alkoholilt;
3. tellima maksumärgid maksumärgistamist vajavale alkoholile ja teavitama maksumärgistamise koha;
4. teavitama MTA-d viivitamatult punktis 1 nimetatud andmete muutumisest.
Alkoholi toimetamisel teisest liikmesriigist Eestisse peab saadetisega olema kaasas Euroopa Komisjoni määrusega nr 3649/92 (määrus aktsiisiga maksustatavate lähteliikmesriigis tarbimisse lastud toodete ühendusesisesel liikumisel kasutatava lihtsustatud saatedokumendi kohta) kehtestatud saateleht SAAD.
Alkoholi vastuvõtjal tekib maksukohustus vastuvõetud alkoholilt selle vastuvõtmise päeval. Alkoholi vastuvõtmisel ei teki maksukohustust, kui alkoholi võtab vastu (nii füüsiliselt kui SAAD andmete kohaselt):
1) alkoholi aktsiisivabastuse loa omanik, kellel on õigus seda kaupa aktsiisivabastuse loa alusel kasutada või vastu võtta;
2) aktsiisilaopidaja aktsiisilaos.
Pärast alkoholi vastuvõtmist peab vastuvõtja tegema järgmisi toiminguid:
1. kinnitama alkoholi vastuvõtmist kaubaga kaasasolnud SAAD saatelehel ja puudujääkide ilmnemisel märkima saatelehele tegelikult vastuvõetud alkoholi koguse;
2. 5 päeva jooksul alkoholi vastuvõtmise päevast arvates esitama MTA-le vastuvõetud aktsiisikauba saatelehe koopia, millel on aktsiisikauba vastuvõtja allkiri;
3. hiljemalt 5. päeval alkoholi vastuvõtmise päevast arvates esitama aktsiisideklaratsiooni ja maksma aktsiisi. Aktsiisideklaratsiooni ei esitata, kui alkoholi vastuvõtmisel ei teki maksukohustust või vastuvõetud alkohol on aktsiisivaba (näiteks täielikult denatureeritud alkohol).
Alkoholi vastuvõtja taotlusel väljastab MTA kinnituse aktsiisi maksmise, tagamise (kui alkoholi vastuvõtja oli aktsiisilaopidaja) või maksuvabastuse kohaldamise kohta, mille alusel kauba lähetaja saab taotleda teises liikmesriigis varemmakstud aktsiisi tagastamist.
Juhime tähelepanu, et tavaettevõtjal, kes võtab vastu teises liikmesriigis tarbimisse lubatud ja Eestisse ärilisel eesmärgil lähetatud alkoholi, ei ole õigust maksumärgistada alkoholi oma tegevuskohas. Alkoholi võib maksumärgistada Eestis aktsiisilaos või registreeritud kaubasaaja tegevuskohas. Alkoholi vastuvõtja, kes ei ole aktsiisilaopidaja või registreeritud kaubasaaja, peab viivitamatult pärast maksumärgistamata alkoholi vastuvõtmist toimetama selle maksumärkide tellimisel maksumärgistamise kohana teavitatud aktsiislattu või registreeritud kaubasaaja tegevuskohta.
Alkoholiseadusest tulenevad piirangud:
1. hulgikaubandusega, jaekaubandusega või toitlustuse alal tegutsev ettevõtja võib oma müügikohas või selle juurde kuuluvas laos ladustada alkoholi (olenemata alkoholi kuuluvusest või ladustamise eesmärgist) ainult juhul, kui selle tegevuskoha MTR registreeringus on märge vastava alkoholi müügiõiguse kohta;
2. vastuvõetav alkohol peab üldjuhul olema kantud riiklikku alkoholiregistrisse. Erandiks on AlkS §-s 6 nimetatud piiratud käitlemiseks lubatud alkohol, mida võtab vastu nõuetekohaselt MTR-s registreeritud ettevõtja ja mis on ettenähtud järgmiseks otstarbeks:
- tootenäidised volitatud laborile analüüsimiseks või alkoholi registrisse kandmiseks;
- alkohol tutvumiseks või kolmandale osapoolele tutvustamiseks, kusjuures kaubakoguse ja selle veopakendi kogukaal ei tohi ületada 20kg.
Piiratud käitlemiseks lubatud alkoholi vastuvõtmine on ATKEASe mõistes tavapärane teises liikmesriigis tarbimisse lubatud ja Eestisse ärilisel eesmärgil toimetatava alkoholi vastuvõtmine järgmiste erisustega:
1. saatedokumendile SAAD peab olema märgitud alkoholi kasutusotstarve;
2. näidised, mis tuuakse alkoholiregistrisse kandmise eesmärgil, sh ka sellega seoses volitatud laborile analüüsiks esitatavad, ei kuulu maksumärgistamisele;
3. näidised, mis esitatakse volitatud laborile analüüsimiseks seoses riiklikku alkoholiregistrisse kandmisega on aktsiisivabad.
