Viited muudatustele:

• Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Seonduvad õigusaktid:

• Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
• Eesti Haigekassa seadus
• Meditsiiniseadme seadus
• Ravikindlustuse seadus
• Võlaõigusseadus

Seadus võeti Riigikogus vastu 07.11.2013. Seadus jõustus 09.12.2013.

Seaduse muudatuste eesmärgiks on kehtestada regulatsioon Euroopa Liidus piiriülestele tervishoiuteenustele juurdepääsu hõlbustamiseks, liikmesriikide tervishoiualase koostöö edendamiseks ja patsiendiõiguste kohaldamiseks. Seaduse koostamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/24/EL nõuetega patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius.

Seadus loob alused Eestis ravikindlustatud isikutele riigisiseselt kindlaks määratud ulatuses hüvitise saamiseks teistes Euroopa Liidu liikmesriikides tarbitud tervishoiuteenuste, väljastatud retseptiravimite ja meditsiiniseadme kaardi alusel müüdud meditsiiniseadmete eest, samuti võimalused hüvitise saamise ja tervishoiuteenuste osutamise piiramiseks.

Direktiivi ülevõtmisega kaasnevatest muudatustest teavitamiseks luuakse piiriüleste tervishoiuteenuste riiklik kontaktpunkt. Seadus loob samuti aluse väljaspool ravijärjekorda osutatud tervishoiuteenuse hüvitise maksmiseks, sest sotsiaalminister võib haigekassa nõukogu ettepanekul kehtestada määrusega loetelu tervishoiuteenustest ja selliste tervishoiuteenuste kulu hüvitamise korra, mida kindlustatud isikule on osutanud Eestis tegutsev haigekassa lepingupartner väljaspool ravijärjekorda.

Viited muudatustele:

• Perekonnaseisutoimingute seaduse, rahvastikuregistri seaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus

Seonduvad õigusaktid:

• Rahvastikuregistri seadus
• Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus
• Riigilõivuseadus
• Perekonnaseisutoimingute seadus

Seadus võeti Riigikogus vastu 07.11.2013. Seadus jõustub 01.01.2014.

Seaduse muudatuse eesmärgiks on lihtsustada perekonnaseisutoiminguid.

Muudatusega vähendatakse paberdokumentide hulka abielu sõlmimisel, asendades abielu sõlmimise protokolli abielukande eeltäidetud väljatrükiga, lihtsustatakse abieluvõime kindlakstegemise menetlust kodaniku jaoks ning luuakse õiguslik alus soo muutmise andmete rahvastikuregistrisse kandmiseks. Samuti pikendatakse ametniku perekonnaseisuametnikuna tegutsemise õiguse kehtivuse aega ning lihtsustatakse uue tähtajalise õiguse saamine sarnaseks vaimuliku õigusega abielusid sõlmida.

Lisaks täpsustatakse maavalitsuse ja Siseministeeriumi pädevust perekonnaseisuametniku eksami ja sellele eelneva koolituse läbiviimise osas, luuakse selged õiguslikud alused tõendite ning arhivaalil olevate perekonnaseisuandmete väljastamiseks ning lihtsustatakse haldusmenetlust välismaalasest surnu isikut tõendava dokumendi edastamise osas välisriigi saatkonnale.

Viited muudatustele:

• Rahvatervise seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus

Seonduvad õigusaktid:

• Rahvatervise seadus
• Riigilõivuseadus

Seadus võeti Riigikogus vastu 06.11.2013. Seadus jõustus: 30.11.2013, osaliselt 01.01.2014.

Seaduse muudatuse eesmärgiks on tagada inimeste tervise parem kaitse, toimiv siseturg ja ühtlasi rakendada Euroopa Liidu kosmeetikamäärust.

Seadus täpsustab järelevalvet teostava pädeva asutuse ülesandeid ja järelevalve korraldamise reegleid. Eestis on selleks asutuseks Terviseamet.

Samuti sätestatakse, et hammaste valgendamiseks ja pleegitamiseks kasutatavad kosmeetikatooted, mis sisaldavad või millest vabaneb vesinikperoksiidi vahemikus 0,1–6%, ei tohi olla vabalt kättesaadavad tavatarbijale, vaid neid tohib müüa üksnes hambaarstidele hulgikaubanduse korras.

Kosmeetikatoodete valmistajad, importijad, levitajad ja kutsetegevuses kasutajad ning tervishoiuteenuse osutajad peavad kosmeetikamääruse kohaselt viivitamata teavitama Terviseametit kosmeetikatoodete kasutamisel ilmnenud soovimatust mõjust. Seadus sätestab ka vastutuse nõuete rikkumise eest kosmeetikatoodete tootmisel ja kättesaadavaks tegemisel.

Viited muudatustele:

• Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadus

Seonduvad õigusaktid:

• Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus

Seadus võeti Riigikogus vastu 17.10.2013. Seadus jõustus 01.12.2013.

Seaduse muudatuse eesmärgiks on täpsustada Euroopa Liidu välisest riigist reisija toodud aktsiisikauba aktsiisivabastuse reegleid.
Muudatusega määratletakse aktsiisikauba liiduvälisest riigist Eestisse toomise juhuslikkus reisija puhul. Seaduse kohaselt loetakse alkohol ja kütus, mille reisija toob liiduvälisest riigist Eestisse kalendrikuu jooksul pärast esmakordset saabumist aktsiisivaba piirnormi ületavaks.

Tubakatoodete puhul kehtib see kalendrikuu jooksul pärast teistkordset saabumist. Piirnormi ületavaks loetakse ka kütus, mis on reisija mootorsõiduki või veemootorsõiduki mittestandardses kütusepaagis. Samuti sätestatakse maksuhalduri kaalutlusõigus aktsiisivabastuse kohaldamiseks pärast esma- või teistkordset Eestisse saabumist.

Lisaks muudetakse teises liikmesriigis asuvate õhusõidukite ja laevade aktsiisikaubaga varustamise korda ja täpsustatakse vahutava kääritatud joogi mõistet, aktsiisikauba tarbimisse lubamise mõistet, laiendatakse kütuse töötlemise võimalusi vabatsoonile ja kaasajastatakse viidet aktsiisivabastust tõendavale dokumendile, mida kasutatakse aktsiisivabastuste puhul diplomaatidele või rahvusvahelistele relvajõududele.

Viited muudatustele:

• Vedelkütusevaru seaduse muutmise seadus

Seonduvad õigusaktid:

• Vedelkütusevaru seadus

Seadus võeti Riigikogus vastu 15.10.2013. Seadus jõustus 01.11.2013.

Seaduse muudatuse eesmärgiks on tugevdada riigi võimet tulla toime võimalike tarneraskustega ja ühtlasi viia seadus kooskõlla Euroopa Liidu Nõukogu direktiiviga 2009/119/EÜ, millega kohustatakse liikmesriike säilitama toornafta ja/või naftatoodete miinimumvarusid.

Muudatusega lisatakse seadusesse uued terminid ja määratakse vedelkütusevaru koosseis. Seadus sätestab varu hoidmise kohustuse, olemasoleva varu arvutamise uued alused ja erivaru moodustamise reeglid. Samuti kehtestatakse uued reeglid varu hoidmiseks teises liikmesriigis või teise liikmesriigi isiku poolt Eestis hoitavale varule.

Täpsustatakse ka nõudeid tegutsemiseks varustamisraskuste korral ja andmete esitamisel ning varu haldaja nõukogu tegevust puudutav regulatsioon viiakse kooskõlla riigivaraseadusega.