http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-112-13

Riigikohtu 22.10.2013 lahend nr 3-2-1-112-13

Viited õigusaktidele:

• PankrS § 106 lg 1
• TsMS § 371 lg 2 p 2

Asjaolud

Hageja esitas kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse ning digitaalselt allkirjastatud hagiavalduse kostja (pankrotihaldur) vastu. Puuduste kõrvaldamise avalduse kohaselt esitas hageja maakohtule neli kuud tagasi hagi kostja vastu nõude tunnustamiseks, kuid hagi jäi ekslikult allkirjastamata. Maakohus keeldus avalduse lisana esitatud hagiavalduse menetlusse võtmisest leides, et hagi esitati pankrotiseaduse § 106 lg-s 1 sätestatud ühekuulist tähtaega rikkudes.

Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata tuvastades, et neli kuud tagasi saadetud e-kirja lisana ei ole maakohtule edastatud hageja hagiavaldus nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb lugeda hagi esitamisega seotud menetlus- ja materiaalõiguslike tagajärgede hindamisel hagi esitamise ajaks hagi kohtusse jõudmise aeg ning see kehtib üksnes juhul, kui hagi on kostjale kätte toimetatud. Hageja pöördus Riigikohtusse.

Kohtu seisukoht

1. Määruskaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks.
2. Ei saa puudustega menetlusdokumendiks lugeda hageja esitatud e-kirja (kaaskirja) ennast, milles teatatakse hagiavalduse (koos lisadega) esitamisest. Kuna dokumenti ennast ei esitatud, siis ei olnud maakohtul ka menetlusdokumenti, mille puuduste kõrvaldamist oleks saanud lasta kõrvaldada.

Riigikohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata.

http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-42-13

Riigikohtu 16.10.2013 lahend nr 3-3-1-42-13

Viited õigusaktidele:

• MKS § 94 lg 1
• HKMS § 198 lg 3

Asjaolud

Maksu- ja Tolliamet määras maksuotsusega ühele äriühingule tasumiseks käibemaksu ja tulumaksu, sest äriühing oli Maksu- ja Tolliameti hinnangul alusetult maha arvanud sisendkäibemaksu kolmandate isikute arvete alusel. Äriühing esitas halduskohtusse kaebuse maksuotsuse tühistamiseks. Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata, kuid ringkonnakohus rahuldas kaebuse tulumaksu puudutavas osas. Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsioonkaebused Maksu- ja Tolliamet ning äriühing.

Kohtu seisukoht

1. Maksuhaldur on maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sh nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid ning nende asjaolude väljaselgitamine ja arvestamine ei eelda maksukohustuslase vastavat taotlust.
2. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 94 lg 1 kohaselt võib maksuhaldur tuvastada tasumisele kuuluva maksusumma määramise aluseks olevad asjaolud hindamise teel. Hindamine on lubatud, kui maksu määramiseks vajalikud kirjalikud tõendid on puudulikud, ebapiisavad, mitteusaldusväärsed, hävinud või kadunud ja muude tõenditega ei ole võimalik maksukohustuse aluseks olevaid asjaolusid tuvastada. Hindamine on lubatud ka juhul, kui füüsilisest isikust maksumaksja kulud ületavad tema deklareeritud tulusid ning maksumaksja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et need kulutused on tehtud varem maksustatud või mittemaksustatavate tulude või saadud laenude arvel. MKS-i § 94 lg 1 sõnastus "maksuhaldur võib" ei tähenda maksuhalduri õigust teha suvaotsus, vaid eeskätt pädevust ja volitust otsustada maksusumma määramine ka hindamise teel.
3. Juhul kui teenuse saamise fakt või teenust osutanud isik ei ole usaldusväärselt tuvastatav, on ka teenuse puhul hindamise kohaldamine tulumaksu määramisel erandina võimalik. Teenuse puhul on hindamine rakendatav, kui selle tulemusena on võimalik välja selgitada tulumaksukohustuse puudumine või vähenemine. Näiteks võib erandina teenuse puhul hindamise kohaldamine kõne alla tulla olukorras, kus on teada, et äriühing on enda osutatavat teenust nn variisiku kaudu kallimalt edasi müünud. Kui teenuse osutaja on oma käivet deklareerinud, võimaldaks hindamine kõrvale jätta vahendava isiku ja lähtuda maksustamisel sisseostuhinnast.
4. Põhjendused hindamise teel maksu määramise vajalikkuse ja võimalikkuse kohta, sh miks on hindamine erandina teostatav ka teenuse puhul, peab esitama maksuhaldur. Kui kohus leiab, et maksuhaldur on ekslikult jätnud hindamise teostamata, peab ta ka põhjendama, miks see rikkumine on oluline ja miks hindamise kaalumine olnuks vajalik. Teenuse puhul on oluline välja tuua, miks teenuse olemuse tõttu ei ole hindamise teel maksu määramine võimalik või millistel asjaoludel peab maksuhaldur hindamist erandina kohaldatavaks.

Riigikohus rahuldas Maksu- ja Tolliameti kassatsioonkaebuse ja tühistas ringkonnakohtu otsuse osaliselt.

Viited muudatustele:

• Vanemahüvitise seaduse muutmise seadus

Seonduvad õigusaktid:

• Vanemahüvitise seadus

Seadus võeti Riigikogus vastu 21.11.2013. Seadus jõustub 01.01.2014.

Seaduse muudatuse eesmärgiks on parandada vanemahüvitise arvutamise korda, kui hüvitise saaja saab samaaegselt töist tulu.
Kehtiv vanemahüvitise ümberarvutamise valem on ebaühtlane ning võib anda tulemuse, kus hüvitise saaja kogusissetulek töötasu saamisel väheneb. Seadusega muudetakse hüvitise vähendamise valemit ühtlasemaks ja enamikul juhtudel isikutele soodsamaks.

Samuti kaotatakse muudatusega töötasu ülempiir, mille saamisest alates vanemahüvitist ei maksta. Vanemahüvitise saajale säilib alati vähemalt hüvitise määra suurune vanemahüvitis ja seega muutub regulatsioon rohkem töötamist soodustavaks.

Viited muudatustele:

• 2013. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadus

Seonduvad õigusaktid:

• 2013. aasta riigieelarve seadus

Seadus võeti Riigikogus vastu 04.12.2013. Seadus jõustus: 11.12.2013.

Seaduse muudatuste eesmärgiks on kohandada riigieelarvet riigiasutuste seatud eesmärkide saavutamiseks seoses muutunud oludega, võttes arvesse, et riigieelarve on koostatud eelneva aasta sügisel.

Kaheksa kuuga kasutati riigieelarve vahendeid kokku 5,8% enam kui aasta varem sama ajaga. Ülevaade 2013. aasta riigieelarve seisust on kättesaadav Rahandusministeeriumi veebilehel.

Lisaks teistele muudatustele täiendati seadust eurosüsteemi võlakirjade ostuprogrammi Kreekaga seotud kasumi tagastamise kohta. Samuti suunatakse muudatuse kohaselt 2012. aasta riigieelarve tulude ja kulude vahe, millest on maha arvatud seadusekohased mahaarvamised, 63 253 000 eurot riigieelarve kassareservi.