Keskkonnaministeeriumi hinnangul peaks riik peale eilset Riigikohtu otsust, millega kohus tunnistas keskkonnatasude tõusu osaliselt põhiseadusvastaseks, tagasi maksma 4,8 miljonit eurot.

http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-57-13

Riigikohtu 04.12.2013 lahend nr 3-3-1-57-13

Viited õigusaktidele:

• MKS § 56 lg 2
• KMS § 37

Asjaolud

Maksu- ja Tolliameti (MTA) otsusega vähendati kaebaja poolt deklareeritud sisendkäibemaksu, jäeti esitatud deklaratsiooni alusel tekkinud tagastusnõue rahuldamata ning määrati kolmandale isikule tehtud väljamakselt tulumaksu. Kaebaja esitas maksuotsuse tühistamiseks kaebuse halduskohtusse, mis rahuldas kaebuse. MTA esitas seejärel kaebuse ringkonnakohtusse. Ringkonnakohus jättis MTA kaebuse rahuldamata, misjärel esitas MTA kassatsioonkaebuse Riigikohtusse.

Kohtu seisukoht

1. Maksuotsuses mitme õigusliku aluse nimetamine on maksuotsuse adressaadile eksitav. Selline põhjendamispuudus ei pruugi siiski kaasa tuua haldusakti tühistamist juhul, kui asjakohane regulatsioon on olemas.
2. Kui ostjal puudub teenuse eest tasumist tõendav nõuetele vastav algdokument, siis maksustatakse väljamakse sõltumata sellest, kas see teenus on ettevõtluseks vajalik või mitte. Olukorras, kus algdokumentidest ei selgu, millise konkreetse teenuse eest on arve esitatud, on põhjendatud asuda maksustamisel seisukohale, et maksukohustuslane pole teenust saanud.
3. Sisendkäibemaksu mahaarvamise eelduseks on käibemaksuseaduse (KMS) § 37 nõuetele vastav arve ning isegi kui maksukohustuslane on teenuse saanud, puudub tal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus juhul, kui puudub nõuetekohane arve.
4. Kui teatud teenuste dokumenteerimine ei ole õigusaktidest tulenevalt kohustuslik, ei saa maksukohustuslaselt nõuda ühegi konkreetse dokumendi koostamist lisaks raamatupidamisseaduse (RPS) järgsetele algdokumentidele. Siiski tuleb möönda, et teenuse osutamise dokumenteerimata jätmise korral võtab maksukohustuslane endale riski, et hiljem ei õnnestu põhjendatud kahtluse tekkimisel teenuse saamist tõendada. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 56 lg 2 järgi on maksukohustuslasel kontrollitavuse tagamiseks kohustus koguda ja säilitada tõendeid eriti ettevõtja jaoks ebaharilike, põhjendatud kahtlust tekitavate või suure maksustamisväärtusega tehingute asjaolude kohta.

Riigikohus tühistas madalama astme kohtute otsused ja jättis kaebaja kaebuse rahuldamata.

http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-132-13

Riigikohtu 06.12.2013 lahend nr 3-2-1-132-13

Viited õigusaktidele:

• VÕS § 367 lg 3

Asjaolud

Hageja palus kostjalt enda kasuks välja mõista liisingulepingujärgse võla ja sõiduki võõrandamisest saadud summa (käibemaksuta) vahe. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et hageja võõrandas sõiduki turuhinnast tunduvalt odavamalt. Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Pooled esitasid apellatsioonkaebused ning ringkonnakohus rahuldas kostja apellatsioonkaebuse, jättis hageja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata. Hageja pöördus Riigikohtusse.

Kohtu seisukoht

1. Ringkonnakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada.
2. Üldjuhul tuleb liisinguandja nõude suuruse arvutamisel võlaõigusseaduse § 367 lg 3 järgi võtta aluseks nii liisingueseme turuväärtus kui ka liisingueseme omandamise hüvitamata kulud (jääkmaksumus) sarnastel alustel, st need summad peavad olema mõlemad kas koos käibemaksuga või ilma selleta.
3. Kuna kohtud ei ole selgelt tuvastanud, kas sõiduki väärtus sisaldab käibemaksu või ei ning pooled vaidlevad selle asjaolu tuvastamise üle, ei pea kolleegium võimalikuks asja ise lahendada.

Riigikohus rahuldas osaliselt kassatsioonkaebuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

http://www.nc.ee/?id=11&tekst=222566560

Riigikohtu 19.11.2013 lahend nr 3-3-1-48-13

Viited õigusaktidele:

• MKS § 136¹
• HKMS § 158 lg 2

Asjaolud

Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis ühe äriühingu käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsust maksustamisperioodil märts 2012, sest äriühing oli esitanud märtsikuu käibedeklaratsiooni, mille tulemusel tekkis ettevõttel käibemaksu enammakse 4598 eurot 28 senti. MTA pikendas seejärel enammakse tagastamist ning esitas halduskohtusse taotluse arestida äriühingu ettemaksukonto. Halduskohus rahuldaski taotluse, misjärel esitas äriühing määruskaebuse ringkonnakohtule, mis jättis aga kaebuse rahuldamata. Äriühing esitas määruskaebuse Riigikohtusse.

Kohtu seisukoht

1. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 kohaldamise üks eeldusi on see, et maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust. Selles kaasuses puudus Riigikohtu hinnangul menetlus, mille tagamiseks saanuks halduskohus täitmist tagava toiminguna maksukohustuslase ettemaksukontot arestida. Alustatud oli üksnes käibemaksu tagastusnõude kontrollimenetlust, oma taotluses halduskohtule ei selgitanud ega maininud maksuhaldur aga vähemalgi määral teist paralleelselt läbiviidavat maksu määramise menetlust.
2. MKS-i § 59 lg 2 p 1 näeb ette maksuhalduri õiguse kontrollida maksukohustuslase maksude tasumise õigsust üksikjuhtumi kontrolli raames. Käibemaksu tagastusnõude õigsuse kontrolli menetlus viiakse ellu üksikjuhtumi kontrolli menetlusena. Seega tagastusnõude tuvastamismenetlus on üksikjuhtumi kontrolli menetlus, mille raames on maksuhalduril õigus MKS-i § 59 lg-le 1 tuginedes koguda tõendeid ja juhindudes MKS-i § 59 lg-st 2 kontrollida kõiki maksukohustuslase majandus- või kutsetegevusega ning maksukohustuslase poolt maksude tasumisega seotud dokumente.
3. Halduskohus peab sellisteks täitetoiminguteks, mille eesmärk on ennetavalt tagada tulevikus koostatava vastutusotsuse täitmist, luba andes kaaluma, kas kontrollimisel on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus. Põhjendatud kahtlus peab tekkima selle suhtes, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda palju raskemaks või võimatuks. Põhjendatud kahtluse tekkimisel ei saa määravaks osutuda ainuüksi maksuotsusega määratava võimaliku rahalise nõude suurus. Samuti ei saa hiljem võltsarveteks osutuvate arvete kajastamine raamatupidamises tähendada automaatselt seda, et maksukohustuslane on pahatahtlik. Loa taotlemise staadiumis piisab põhjendatud kahtluse loomiseks siiski sellest, et maksukohustuslane on oma raamatupidamises kasutanud võltsarveid.
4. MKS-i § 121 kohaselt määrab maksuhaldur, kui suur tagatis tuleb esitada. Seejuures lähtub maksuhaldur tagatise ulatuse määramisel tagatava nõude suurusest. Kui täitetoimingu sooritamiseks loa andmise menetluses selgub, et rahalise nõude või kohustuse suurus on tunduvalt väiksem kui esialgu leiti, tuleb MKS-i §-st 121 lähtudes muuta ka tagatise ulatust.
5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 2 esimese lause kohaselt teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega arvestatakse halduskohtumenetluses asjaolude muutumist menetluse ajal. Näiteks selles kaasuses tegi MTA menetluse ajal äriühingu kohta maksuotsuse, millega määras äriühingule tasumiseks 25 029 eurot 58 senti, mistõttu polnud võimalik enam äriühingu ettemaksukontot aresti alt vabastada.

Riigikohus jättis ringkonnakohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid muutis ringkonnakohtu määruse põhjendusi.