Kokku jääb riigil kolme aastaga saamata 34,3 miljonit eurot. "Hinnanguliselt tuleks ettemaksukontodele tagasi kanda 4,8 miljonit eurot. Prognoosi kohaselt jääb riigil tänavu saamata 5,3 miljonit eurot, 2014. aastal 12 miljonit eurot ja 2015. aastal eeldatavalt 17 miljonit eurot," ütles Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik Aire Rihe BNS-ile.
Tema sõnul puudub riigil 2015. aastani Riigikohtu otsuse kohaselt õigus kaevandustasusid tõsta. "2016. aastast kehtima hakkavate kaevandustasude osas on meil juba lähipäevadel kohtumisi ka ehitusmaavarade kaevandajatega, et kuulata ära ka nende seisukohad," rääkis Rihe.
"Riigikohtu kolleegium on oma otsuses nõustunud, et keskkonnakaitse on kaalukas eesmärk ja et eesmärk suunata ettevõtjaid loodusressursse säästvalt kasutama tuleneb põhiseaduses sätestatud keskkonnakaitselistest eesmärkidest," ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus BNS-ile.
"Kuna aga 2009. aastal kehtestati majanduskriisi oludes suhteliselt madalad keskkonnatasud ja fikseeriti nende suurus aastate kaupa kuni aastani 2015, on see loonud olukorra, kus sedavõrd pikaks ajaks ette määratud tasusid kohtu seisukoha kohaselt enam muuta võimalik ei ole," rääkis minister.
Keskkonna jaoks on see paraku selgelt ebaõiglane, sest intensiivistuva kaevandamise tulemusel tekitatakse aasta-aastalt elukeskkonnale suuremat kahju ja koormust, kuid tasu, mis selle kompenseerimiseks aastaid tagasi kehtestatud on, muuta võimalik pole, sõnas Pentus-Rosimannus.
"Kohtu seisukoht on väga värske ja praegu töötame koostöös Rahandusministeeriumiga kõiki kohtu seisukohas toodud detaile läbi, et valitsusele lahendus välja pakkuda," lisas minister.
Riigikohus tunnistas õiguskantsleri taotlusel 16. detsembri otsusega osaliselt põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks valitsuse 2009. aasta määruse muudatused, millega tõsteti vee ja maavarade eest võetavaid tasusid kavandatust kiiremini.
Riigikohus otsustas, et keskkonnatasude oodatust kiirem tõstmine on vastuolus ettevõtlusvabadusega ning õigustatud ootusega. Samas märkis kolleegium, et vaidlusaluste tasumäärade tõstmine on sobiv ja vajalik abinõu, suunamaks ettevõtjaid loodusressursse säästvalt kasutama ja suurendamaks riigieelarve tulusid.
Valitsus kehtestas 2009. aastal kaevandamisõiguse ja vee erikasutusõiguse tasumäärad etteulatuvalt aastateks 2010-2015, kuid eelmise aasta oktoobris otsustati vastu võetud määrusi muuta, tõstes uute määrustega kaevandamisõiguse tasumäärasid ja osasid vee erikasutusõiguse tasumäärasid alates 2013. aasta aprillist kavandatust kiiremini ning ulatuslikumalt.
Esialgse plaani kohaselt oleks tänavu 1. aprillist kuni 2015. aasta 1. jaanuarini vastavaid keskkonnatasusid tõstetud kahel korral ligikaudu 5 protsenti, uute määruste kohaselt tõstetakse tasu kolmel korral ligikaudu 20 protsenti.
Õiguskantsleri hinnangul on keskkonnatasude kavandatust kiirem tõstmine vastuolus põhiseadusest tuleneva õiguspärase ootuse põhimõttega, mistõttu tegi ta valitsusele ettepaneku viia need määrused põhiseadusega kooskõlla. Kuna valitsus ei järginud õiguskantsleri ettepanekut, pöördus õiguskantsler vaidlusaluste määruste kehtetuks tunnistamiseks Riigikohtusse.
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve otsustel on tagasiulatuv jõud. See tähendab, et vahetult määruste alusel deklareeritud ja makstud tasusid on põhiseaduse vastaseks tunnistatud osa ulatuses tasutud ettenähtust suuremas summas ja need tuleb tagastada.
