Mitte ükski Euroopa riik ei pääse koroonaviiruse majanduslikest tagajärgedest, aga kriisi mõju ei jaotu ühtlaselt. Kõige rohkem kannatab Lõuna-Euroopa, mis sai enim räsida ka eelmise kriisi ajal. Riigid nagu Kreeka ja Itaalia sõltuvad tugevasti turismist ning nende majandusele avaldasid eelmise kriisi tagajärjed mõju veel enne selle kriisi puhkemise algust, märgib leht.
Senised tugevused on pöördunud mõne nädalaga nõrkusteks isegi sellistes riikides, mida peeti konkurentsivõime eesotsas olevaks. Näiteks Saksamaa, kes on domineerinud luksusautode äris ja kelle tulemused on paljuski sõltunud Hiina müügist, sulgeb nüüd tehaseid kogu regioonis.
Kannatavad ka riigid, kus on palju väikeettevõtteid ja ise endale tööandjaid, sest reeglina on neil õhem finantsreserv. Sellisteks riikideks on jälle Kreeka ja Itaalia, aga ka Holland. Teistel riikidel võib olla aga tugevusi. Majandused, kus on palju ettevõtteid, kes saavad oma teenuseid müüa digitaalselt ja kus inimesed saavad töötada kodus, suudavad kriisile paremini vastu seista.
See võib olla Eesti tähetund, kirjutab mõjukas USA päevaleht. See väike Balti riik on euroala üks dünaamilisemaid majandusi. Eelmise aasta majanduskasv oli üle nelja protsendi, tööpuudus alla viie protsendi, valitsusvõlg on pea olematu ja see annab piisavalt ruumi fiskaalstiimuliteks.
Eestit teatakse kui üht tehnoloogiliselt võimekamat riiki, mis on suur eelis, kui majandusaktiivsus surutakse online’i. Skype’i tarkvara on kirjutatud Tallinnas. Bolt, kes on esitanud väljakutse Uberile nii sõidujagamise, elektritõukerataste transpordis kui ka toiduveoäris, asub samuti Tallinnas.
Samas hoiatab väljaanne, et kui viirus levib, peab Eesti kaitsma neid, kes pole majandusbuumist osa saanud. Viiendik rahvast elab ajalehe sõnul vaesuses.
