Rahandusministeerium ja Haridusministeerium tutvustasid detsembri alguses Eesti elanike finantskirjaoskuse edendamise programmi rakenduskava.

Rahandusministeerium plaanib lastele ja kooliealistele jagada infolehti, korraldada õpetajakoolitusi ning teha seminare ja avalikke loenguid, teatas ministeeriumi peaspetsialist Janika Lüüs rahatarkuse konverentsil Tallinnas. Aset leiab see Haridusministeeriumi eestvedamisel ja aitavad ka Finantsinspektsioon, Sotsiaalministeerium, Eesti Pank, Tarbijakaitseamet, Tallinna Börs, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda ning Pangaliit.

Haridusministeeriumi peaekspert Imbi Henno märkis, et põhikooli riikliku õppekava (RÕK) ainekavades kajastuvad raha ja rahandusega seotud teemad otseselt näiteks inimeseõpetuse ja ühiskonnaõpetuse, aga ka matemaatika, käsitöö ja kodunduse ainekavades.

Põhikooli RÕK-i ettevõtlusõppe valikaine ainekava lahtikirjutamine on plaanis tänavu neljandaks kvartaliks ja selle kirjeldus kättesaadav netiküljel Õppekava.ee.

Samuti plaanitakse Finantsinspektsiooni eestvedamisel harida inimesi netikülgedel Minuraha.ee ja Koolielu.ee ning üle-eestilisel "Minu raha nädalal".

Henno märkis, et ainuüksi õppekavaga ei saa lahendada finantskirjaoskusega seotud küsimusi. "Seda on võimalik saavutada vaid pere, kooli ja finantsasutuste koostöös," ütles ta.

11. detsembril Euroopa Parlamendi täiskogul hääletusel olnud eelnõu kohaselt oleks kõigil seaduslikult Euroopa Liidus elavatel inimestel võimalik avada põhiteenustega maksekonto selgete lepingutingimuste, võrreldavate tasude ja lihtsa võimalusega vahetada soovi korral teenusepakkujat.

"Elektrooniliste makseteenuste pakkumine ei ole väga kulukas ja need teevad tarbijate elu palju lihtsamaks, tõhustavad äritegevust ning aitavad nüüdisajastada meie majandust. Seetõttu on parlamendi arvates oluline, et pangad hakkaksid selliseid teenuseid võimalikult kiiresti pakkuma ja annaksid tarbijatele võimaluse langetada informeeritud otsuseid. Parlament on tegutsenud selle eelnõuga väga kiiresti ning nüüd on liikmesriikide kord sama teha, et saaksime töö järgmise aasta kevadel lõpuni viia," ütles raportöör Jürgen Klute parlamendi teates.

Kõik makseteenuse pakkujad peaksid lubama põhimaksekonto avamist. Sealjuures peaks liikmesriikidel säilima võimalus kehtestada teatud erandeid vastavalt objektiivsetele ja selgelt piiritletud kriteeriumitele. Põhimaksekonto avamine peaks olema võimaldatud igale seaduslikult EL-is elavale isikule. Kui inimesel on tegelik seos liikmesriigiga, kus nad konto avamist taotlevad, ei tohi teenusepakkuja sellest keelduda.

Eelnõu kohaselt tuleks tarbijatele jagada selget teavet teenustasude kohta. Lisaks soovib parlament, et makseteenuse pakkuja vahetamisel rakenduvad tasud oleksid taskukohasemad. Igas liikmesriigis peaks olema vähemalt üks sõltumatu internetilehekülg, mis lubaks võrrelda erinevaid pakkumisi ning teenuste kvaliteeti.

Põhimaksekonto peaks võimaldama teenuse kasutajal EL-i piires teha sissemakseid, sooritada ülekandeid ja võtta välja sularaha. Arvelduskrediiti põhimaksekonto osana ei pakutaks.

Kui kehtiva kollektiivse töötüli lahendamise seadus näeb toetusstreigist etteteatamise ajaks ette kolm päeva, siis Sotsiaalministeeriumi poolt kooskõlastusringile saadetud eelnõu pikendab seda peaaegu kahekordseks ehk viie päevani.

Kui töötajad mõnest sektorist lähevad toetusstreigile teise sektori töötajate pärast, siis osutub see esimese sektori jaoks koormavaks ning seepärast tuli tingimusi karmistada, rääkis sotsiaalminister Taavi Rõivas valitsuse pressikonverentsil.

Lisaks tohib uue seaduse järgi maksimaalselt kolmepäevast toetusstreiki pidada samal ajal streigiga, mida toetatakse. Kuivõrd streigist tuleb teatada 10 päeva ette, siis jätab see võimalikele toetusstreigi pidajatele vaid 5 päeva otsustamiseks, kas liituda streigiga või mitte. Ka ei tohi põhistreigi korraldajate seaduslikud nõudmised mõjutada toetusstreigi korraldaja ja selles osalejate töötingimusi, mis eelnõu seletuskirja kohaselt on selleks, et vältida toetusstreigi nime all omaenda streigi läbiviimist.

Kuigi toetusstreigi tingimusi oluliselt karmistati, ei ole ettevõtjad sellega kaugeltki rahul. Tööandjate Keskliidu juhi Toomas Tamsari sõnul on tegemist masinapurustajate ajast pärineva töösuhete klaarimise viisiga. "Nime poolest toetav ettevõtmine on tegelikult küüniline ja äärmiselt destruktiivne ettekääne teha võimalikult palju kahju võimalikult paljudele süütutele kõrvalseisjatele," ütles Tamsar BNS-ile.

Kuigi üldiselt leiavad tööandjad, et kollektiivseid töösuhteid reguleeriva seaduseelnõu juures kaasati erinevaid osalisi ning ettevalmistusel peetud arupidamised olid arukad, siis nendib Tamsar, et kahjuks toetusstreikide osas tööandjate seisukohta kuulda ei võetud.