FIE-st ehitajal on kahetoaline korter, üht tuba kasutab ta tööriistade ja materjalide hoidmiseks. Kas tal on õigus kanda kuludesse 50% korteriarvest ilma makseteta? Kui ta kannab 50% kuludesse ja tahab mingi aja pärast korterit hoopis ära müüa, kas sellega seonduvad ka maksuriskid?

Vastab Deloitte Advisory maksuspetsialist Annely Hindriks:

1. Firma on registreeritud omaniku/juhatuse liikme elukoha aadressil. Osa korterist on kohandatud büroo alla.  Seoses sellega maksab korteriomanik (tema on ka firma omanik/juhatuse liige ühes isikus)  endale hüvitust vastavalt Töölepingu seaduse § 40 -  telefoni, interneti, kommunaalmaksete jms eest 35-50%. Korteriomanikku huvitab küsimus - kas nimetatud korteri müügi korral ei teki täiendavaid maksuriske?
2. Kas tekivad täiendavad maksuriskid kinnisvara müügil juhul, kui  firma (registreeritud era-aadressil)  hakkab osutama  aadressi renditeenuseid (või postkasti renditeenuseid või kuidas seda teenust võiks veel nimetada?), st et loodavad firmad registreeritakse sellel aadressil ja loomulikult selle eest hakatakse raha võtma - postkasti, virtuaalse büroo rendi eest.
3. Kas tekivad täiendavad maksuriskid kinnisvara müügil, kui selle kinnisvara omanik rendib välja  maja osa bürooruumideks (enda firmale) koos renditasu saamisega. Tulumaksu rendimaksetelt võetakse.

Vastab Deloitte Advisory maksuspetsialist Annely Hindriks:

Meie firma töötajad olid töölähetuses Riias, kus nad tegid kulutusi majutusele, autoparkimisele ja kütuse ostmiseks. Kas teisest liikmesriigist saadud teenused tuleks deklareerida KMD real 1 ja informatiivses lahtris 6?

Vastab Deloitte Advisory maksuspetsialist Maigi Isotamm:

Situatsioon 1: töötaja oli kaupluses müüjapraktikal (Töötukassaga sõlmitud lepingu alusel). Praktika juhendamise eest kanti firmale lepingu alusel üle 245 eurot. Situatsioon 2: pärast nimetatud praktika läbimist asus töötaja tööle ja firma saab Töötukassaga sõlmitud lepingu alusel hüvitise töötaja töötasu pooles suuruses. Millena tuleb käsitleda Töötukassa poolt firmale ülekantud summat? Kas see on firma tulu ettevõtlustegevusest? Või need on Töötukassale osutatud teenused? Millise maksuga maksustatakse seda summat? Kas seda summat kajastatakse KMD deklaratsioonis? Kui jah, siis millises määras ja millises deklaratsiooni lahtris seda tuleb kajastada?

Vastab Deloitte Advisory maksuspetsialist Maigi Isotamm:

Firma töötaja jäi süüdlaseks avariis firma liisingus oleva autoga. Liisingufirma väljastas firmale arve omavastutuse osa kohta: 159,78 eurot + käibemaks 31,96 eurot = 191,74 eurot. Meie firma peab arve tasuma süüdioleva töötaja poolt.
Kuidas on lood käibemaksuga? Kui saadud arvel on sisendkäibemaks 31,96 eurot, kas on vaja see omakorda töötajalt sisse nõuda? (St töötaja tasub 159,78 eurot + käibemaks 31,96 eurot = 191,74 eurot). Või võib töötajalt arvestada hüvitise netosumma 159,78 eurot?

Vastab Deloitte Advisory maksuspetsialist Maigi Isotamm: