Eesti maksukohustuslasest firma osutab ehitusteenuseid Soomes, Rootsis ja Norras. Arved esitatakse vahetult nende riikide maksukohustuslastest firmadele.

Mis juhtub käibemaksuga, kui:

  • mitte registreeruda käibemaksu suhtes EL-i riikides
  • registreeruda seal.

Norrat tuleks eraldi vaadelda.
Kui nende teenuste arved on esitatud füüsilisele isikule või mittemaksukohustuslasele?

Palun vastake, kas järgmises situatsioonis maksustatakse tulu:
mitteresident (Venemaa), Eestis registreeritud firma omanik ja ühtlasi juhatuse liige, sõlmis selle firmaga töölepingu töötamiseks kehtestatud kuupalgaga direktori ametis. Töökoht on Venemaa, s.o. teenust osutatakse väljaspool Eestit. Ta arvab, et tulumaksuseaduse paragrahvi 29 kohaselt ei pea ta deklareerima oma tulu Eestis. Mul on raske talle kvalifitseeritult tõestada, et tal ei ole õigus.

Valitsuse määruse (14.06.2006) nr.164 § 1, lõige 3 järgi on isiklik sõiduauto töötaja kasutuses olev sõiduk. Kas tõesti on õige väide, et töötaja, kellel makstakse sõiduki hüvitist , peab olema sõiduki tehnilises passis kirjas omanikuna või vastutava kasutajana (näiteks kui omanik on liisingfirma)? Kui oled aga tehnilises passis kirjas kasutajana , ei ole õigust saada auto hüvitist, isegi siis mitte, kui oled kijutanud tööandjale kirja, kus kinnitad, et teine füüsiline isik ei saa sõiduki eest hüvitist (ka muidugi see kiri, et teine tööandja ei makse selle sõiduki eest hüvitist).
Palun ütelge, kuidas raamatupidamisarvestuses korrektselt kajastada Espresso kohviautomaadi ostu,  samuti joogivee soetamist (~ 100 kr kuus) ja joogiveeaparaadi renditasu (~ 225 kr kuus)?
Millised maksuriskid võivad tekkida? 

Küprose firma esitas Eesti firmale  (VAT number olemas) arve kauba toimetamise kohta  USA-st Aserbaidюaani. Küprose firmal ei ole VAT numbrit (ei ole käibemaksukohustuslane). Kus tekib teenusekäive ja millised maksukohustused tekivad Eesti firmal?