03-03-2012 (20)
Ülevaatlikus tabelis on toodud Eesti 2013. aasta riigipühad ja tööpäevade ning töötundide arvud kuus.
Töötuskindlustusmakse määrad muutuvad 2013. aasta 1. jaanuarist
Kirjutas DmitriVabariigi Valitsus 25.09.2012 määruse nr 76 “Töötuskindlustusmakse määrad 2013. aastal” (RT I, 28.09.2012, 9) kohaselt on 2013. aastal kindlustatu töötuskindlustusmakse määr 2% ja tööandja töötuskindlustusmakse määr 1% töötuskindlustuse seaduse §-s 40 nimetatud summadelt.
Määrusega kehtestatakse kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad 2013. aastaks. Kindlustatu töötuskindlustusmakse määr 2013. aastal on 2% töötuskindlustuse seaduse §-s 40 nimetatud summadelt.
Alates 1. jaanuarist 2013 muutuvad kohustuslikuks uued Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ). Samas võib neid rakendada juba ka varem, sealhulgas juba 2011. a aruannetele.
Suuremaid või väiksemaid muudatusi on peaaegu igas juhendis. Abistamaks neid, kes soovivad minna uute juhendite rakendamisele juba praegu, paigutas Raamatupidamise Toimkond oma veebilehele 2013. aasta näidisaruanded:
Euroopa Komisjoni ettepanekuga seatakse eesmärgid Euroopa suurimatele äriühingutele, et saavutada nende juhtorganites sooline tasakaal.
Naistele takistusteta tee tagamine juhtivatele ametikohtadele ei ole üksnes õiglane, vaid mõjub positiivselt ka Euroopa konkurentsivõimele. Uuringud on näidanud, et parema soolise tasakaaluga ettevõtted on konkurentidest edukamad.
Kuid muutused juhtorganites on olnud aeglased. Näiteks on EL-i suurimate börsil noteeritud äriühingute juhtorganite liikmetest vaid 14% naised, võrreldes 12%-ga aastal 2010. Sellise tempo juures kuluks tasakaalu saavutamiseks ligikaudu 40 aastat.
Pakutavad meetmed on ajutised
Eurooplased on nõus sellega, et midagi tuleks ette võtta. Peaaegu 90% arvab, et võrdse pädevuse korral peaksid naised olema äriühingute tippametikohtadel meestega ka võrdselt esindatud. 75% pooldab juhtorganite soolist tasakaalu käsitlevate õigusaktide vastuvõtmist.
Sellest tulenevalt pakub komisjon välja meetmed praeguse ebavõrdsuse kõrvaldamiseks. Meetmetega seataks miinimumeesmärk, mille kohaselt peab 40% Euroopa suurimate börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvatest juhtorgani liikmetest olema alaesindatud soost.
Meetmeid kohaldataks üksnes selliste börsil noteeritud äriühingute suhtes, kus on 250 või enam töötajat ja mille ülemaailmne aastakäive on üle 50 miljoni euro. Selliseid äriühinguid on EL-is umbes 5000.
Riigi osalusega äriühingud peaksid nimetatud eesmärgi saavutama juba 2018. aastaks.
Eesmärgi kohaldamisalasse kuuluvatelt äriühingutelt nõutakse selgete ja sooliselt neutraalsete standardite kohaldamist ning kandidaatide valimist nende kvalifikatsiooni ja kogemuste alusel. Võrdsete kandidaatide korral peaksid nad eelistama alaesindatud soost kandidaati, kes on enamasti naine. Meetmed on ajutised ning kaotaksid automaatselt kehtivuse 2028. aastal, mil sooline tasakaal on eeldatavasti saavutatud.
Hea eeskuju
Samuti pandaks äriühingutele kohustus seada ise eesmärgid sugupoolte tasakaalustatud esindatuse saavutamiseks tegevjuhtkonna liikmete seas aastaks 2020 (riigi osalusega äriühingutes aastaks 2018). Tegevjuhtkonda kuuluvad liikmed osalevad äriühingu igapäevases juhtimises.
Liikmesriikide valitsused vastutaksid sanktsioonide määramise eest ettevõtjatele, kes EL-i norme ei täida. Riigid, kus juba on kehtestatud meetmed soolise võrdõiguslikkuse tagamiseks, võivad jätkata nende kohaldamist. Samuti on lubatud võtta kasutusele meetmeid, mis on EL-i omadest rangemad.
Belgia, Prantsusmaa, Itaalia, Madalmaad, Hispaania, Portugal, Taani, Soome, Kreeka, Austria ja Sloveenia on juba kehtestanud eeskirjad soolise tasakaalu edendamiseks äriühingute juhtorganites. Ukse avamine juhtivatele ametikohtadele annab suuremale hulgale naistele stiimuli tööturule minekuks ja seal püsimiseks, aidates tõsta naiste tööhõivemäära ning kasutades täiel määral ära nende oskusi.
Ettepanek saadetakse nüüd EL-i liikmesriikidele ja Euroopa Parlamendile arutamiseks. Viimane on kutsunud korduvalt üles asjaomaste õigusaktide vastuvõtmisele.
Ametiühingute Keskliit teeb tööandjatele ettepaneku kehtestada järgmisel aastal miinimumpalgaks 320 eurot kuus või 1,90 eurot tunnis ja sõlmida selleks kollektiivleping Eesti Tööandjate Keskliiduga.
„Kõrgem töötasu alammäär suurendab sisemaist nõudlust ja toetab Eesti majanduskasvu,” märgib EAKL esimees Harri Taliga kirjas Eesti Tööandjate Keskliidu juhatajale Tarmo Kriisile. Samuti mainib Taliga samas Statistikaameti andmetele toetudes, et töötasu alammäära suurendamine 320 euroni ei taga veel alampalga ostujõu taastumist 2008. aasta alguse tasemel.
Lisaks on alates 2008. aastast taas suurenenud sissetulekulõhed Eesti rahvastiku vaeseima ja rikkaima viiendiku vahel, mis aastatel 2003–2007 märgatavalt vähenesid. Jõukaima viiendiku sissetulek kasvas seitsme aastaga (2003–2010) neli korda enam kui vaeseima viiendiku oma, tõdeb Taliga.
Soovitud alampalga tõus ei vähenda Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet, kuna meie tootlikkus on teiste EL riikidega võrreldes suhteliselt kõrgem kui palgatase. „Eesti tööjõukulud moodustasid 2010. aastal vaid 7,34 eurot tunnis, mis on oluliselt vähem mitte ainult Hollandi (31,67 eurot), Iirimaa (28,69 eurot) või Ühendkuningriigi (19,32 eurot) näitajast, vaid ka võrreldes Sloveeniaga (14,24 eurot), Tšehhiga (9,11 eurot) või Slovakkiaga (7,90 eurot),“ selgitab Taliga veel.
Peale selle vähendab alampalga tõus Taliga sõnul ümbrikupalkade osakaalu, mis Eesti Konjunktuuri Instituudi andmetel on endiselt ligi 10%.
Andmeladu on infosüsteem, kuhu on koondatud kõik elektri müügi ja ülekandmisega seotud lepingud ning elektritarbimise mõõteandmed.
Elektritarbijatel on andmelao infosüsteemis võimalik näha oma elektritarbimise kohtadega seotud lepinguid ja jälgida oma elektritarbimisega seotud ajaloolisi andmeid. Samuti on võimalik anda ühele või mitmele elektrimüüjale volitus ligipääsuks oma elektritarbimise andmetele, mille alusel saab elektrimüüja teha personaalse hinnapakkumise.
13. novembril läbis Riigikogus esimese lugemise abieluvararegistri seadus, mis lihtsustab registri kannetega tutvumist. Loodava veebilahenduse kaudu saab päringu varasuhte kohta uuest aastast teha ka isiklikust arvutist.
Eelnõu koostanud Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna õigusloome ja arenduse nõunik Piret Saartee leiab, et õige aeg elektroonilise registri kasutuselevõtuks on käes. “Abieluvararegistri kannete arv on väga kiirelt kasvanud. Selleks, et vähendada halduskoormust ja muuta lihtsamaks andmetega tutvumine, on ainuõige lahendus registri elektrooniliseks muutmine,“ ütles Saartee. Ta lisas: „Kuna kehtiva seaduse järgi on vaja abiellumisel valida varasuhe, siis ajakohase informatsiooni kättesaamine on väga oluline.“
Abiellujad on teadlikumaks muutunud ja varasuhted on läbi mõeldud põhjalikumalt kui varem. See on tekitanud olukorra, kus 2005. aastal tehti registrisse 504 kannet ning 2010. aastal tehti kandeid juba 1555. Eelmisel aastal kasvas kannete arv 2507 kandeni ning seda saab pidada juba suureks halduskoormuse kasvuks.
Veebilahenduse kaudu päringu esitamisega saab teha elu kergemaks nii abiellujatel endil kui ka kõigil teistel inimese abieluvarasuhte vastu huvi tundvatel pooltel.
Siiski abieluvararegistri kande aluseks olevate dokumentidega, nagu abieluvaraleping või kohtuotsus, igaüks tutvuda ei saa. Seda saab teha ainult õigustatud huvi korral, mida ei pea tõendama näiteks abikaasad, notar, kohtutäitur, pankrotihaldur, kohus ja järelevalveõiguslik asutus nagu näiteks politsei. Kõigil neil on võimalik tutvuda lepingute sisuga ka praegu.
Abieluvararegister on üks riigi põhiregistritest, kuhu kantakse andmed abikaasade poolt valitud varasuhete, nende muutmise ja lõppemise kohta. Abieluvarasuhte saab määrata kas varaühisuse, vara juurdekasvu tasaarvestuse või varalahususena. Varaühisuse kohta registrisse kannet ei tehta.
Varaühisuse korral kuulub vara võrdsetes osades mõlemale poolele ning enamiku tehinguid peavad nad tegema ühiselt. Vara juurdekasvu tasaarvestus annab abikaasadele suurema varalise iseseisvuse, säilitades majanduslikult nõrgemale abikaasale siiski ka selged tagatised, nagu näiteks perekonna ühise eluaseme kaitse. Varalahususe puhul on mõlemad pooled teineteisest varalises mõttes täiesti sõltumatud, puuduvad ühised õigused vara suhtes ning varaga tehinguid tehes pole vaja teise abikaasa nõusolekut.
Praegu tuleb abieluvararegistri andmetega tutvumiseks pöörduda kinnistusosakonna poole. Infosüsteemi loomise protsessis taaskasutab Registrite ja Infosüsteemide Keskus juba varem loodud lahendusi, millele lisatakse abieluvararegistri erisused. Abieluvararegistri seadus on planeeritud jõustuma 2013. aasta 1. jaanuaril, mil muutub kättesaadavaks ka abieluvararegistri uus infosüsteem.
Ühendusesiseste tehingute ja toimingute deklareerimisest käibedeklaratsioonil ja ühendusesisese käibe aruandel
KirjutasMaksu- ja Tolliamet juhib tähelepanu ühendusesiseste tehingute ja toimingute deklareerimisele käibedeklaratsioonil (KMD) ning ühendusesisese käibe aruandel (VD).
Kuna teistest liikmesriikidest saadud andmed välisriigi maksukohustuslaste deklareeritud ühendusesisese käibe kohta ei ühti suures osas Eesti maksukohustuslaste poolt deklareeritud ühendusesiseste soetustega, pöörab maksuhaldur ühendusesiseste tehingutega seotud deklaratsioonide korrektsuse kontrollimisele edaspidi suuremat tähelepanu.Maksuhalduri juhendmaterjalis peatutakse lühidaltlevinumate ühendusesiseste tehingute ja toimingute juures ning antakse ülevaade, mida nimetatud tehingute deklareerimisel eelkõige tähele tuleb panna.
Täpsemalt loe siit.
Eestis tahetakse kehtestada ühtne üleriigiline turistide andmebaas
KirjutasSiseministeeriumi eestvõttel on valminud turismiseaduse muutmise eelnõu, millega tahetakse sisse viia nii sisemaiste kui ka välisturistide ühtne üleriigiline elektrooniline registreerimiskataloog ehk andmebaas, mis asendaks senise praktika, kus hotellide külastajakaarte täidetakse käsitsi ja hotakse seal, kus majutusettevõte seda paremaks peab.
Turismiseaduse muutmise eelnõu seletuskirjast selgub, et praktika, kus külastajakaarte täidetakse paberil ning majutusettevõtted töötlevad külastajakaardile kantud andmeid erinevalt, raskendab Eesti siseturvalisuse tagamist, sh migratsioonijärelevalvet. Samuti ei ole selline korraldus majutusettevõtete ega seal peatuvate külaliste huvides – külastaja registreerimine on majutusettevõttes aeganõudev ning külastajakaartide säilitamine ei vasta tihti andmekaitsenõuetele.
Seletuskirja väitel aitab ühtne riiklik andmekogu majutusteenuse kasutajate üle arvestuse pidamiseks oluliselt parandada õiguskaitseasutuste suutlikkust reageerida õigeaegselt ja sobival viisil Eesti avalikku korda ja julgeolekut ähvardavatele ohtudele. Ühtlasi võimaldavad tänapäevased infotehnoloogilised lahendused lihtsustada ja kiirendada majutusettevõtetes peatuvate nii Eesti kui ka välisriigi kodakondsusega majutusteenuse kasutajate registreerimist.
Eelnõus väidetakse, et registreerimiskohustus tuleneb 19. juuli 1990. aasta Schengeni konventsioonist, mis sätestab, et ühe lepinguosalise territooriumile seaduslikult saabunud välismaalane on kohustatud teatama endast vastavalt iga lepinguosalise kindlaksmääratud nõuetele selle lepinguosalise pädevatele asutustele, kelle territooriumile ta saabub. Selline teavitamine toimub iga lepinguosalise valikul kas saabumisel või siis kolme tööpäeva jooksul alates saabumise kuupäevast lepinguosalise territooriumil. Eelnõus tuuakse ka näiteid, kuidas on turistide registreerimise korraldanud teised riigid. Näiteks Itaalias on sõltumata isiku kodakondsusest majutusettevõtted kohustatud registreerima seal peatuvad külalised. Andmed registreeritakse 24 tunni jooksul riigi politsei hallatavasse andmekogusse ning andmekogu kaudu on kõikidel politseijõududel juurdepääs majutusettevõttes registreerunud isikute andmetele.
Eelnõus väidetakse, et Eestis on praegu olukord selline, et vaatamata turismiseaduses sätestatud majutusteenuse kasutaja registreerimiskohustusele, seda kas täidetakse halvasti või ei täideta üldse. Politsei- ja Piirivalveameti poolt 2011. aastal riskianalüüsi põhjal kontrollitud 283 majutusettevõtetest tuvastati selles osas rikkumisi 124 juhul.Üldjuhul ei olnud registreerimiskaardil märgitud majutusteenuse kasutaja reisidokumendiga seotud andmeid või puudusid tema saabumise või lahkumise andmed. Grupi külastajakaartide puhul piirduti tihti vaid isikute ees- ja perekonnanime ning sünniaja märkimisega. 52 majutusettevõtet ehk 18% kontrollitud asutustest ei olnud külastajakaarte üldse koostanud.
Teine oluline probleem praeguses praktikas on külastajakaartide säilitamise nõude puudulik täitmine. Turismiseaduse kohaselt tuleb külastajakaarte säilitada majutusettevõttes kaks aastat nende täitmise päevast arvates. Külastajakaardi säilitamise kohustuse rikkumise eest võib majutusettevõtet karistada rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Politsei- ja Piirivalveamet tuvastas 2011. a mitmeid juhtumeid, kus külastajakaardid säilitati väljaspool majutusettevõtet (nt kodus). Selline praktika ei võimalda kaitsta isikuandmeid tahtmatu või volitamata töötlemise, avalikuks tuleku või hävimise eest, mistõttu pole tagatud isikuandmete töötlemise turvalisuse põhimõtete järgmine, väidetakse eelnõus. Juhul, kui majutusteenuse osutajal puudub internet, lubatakse andmed algul kanda ka paberkaartidele ja seejärel, 30 päeva jooksul, tuleks need sisestada üldisesse andmebaasi.
Maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
KirjutasVastu võetud 10.10.2012
Jõustumise kp: 01.12.2012
Avaldamismärge: RT I, 25.10.2012, 1
https://www.riigiteataja.ee/akt/125102012001
Seadus võeti Riigikogus vastu 10.10.2012, kuulutati Vabariigi Presidendi poolt välja 19.10.2012 ja ilmub Riigi Teatajas 25.10.2012.
Muudatuste eesmärgiks on viia lõpule Maksu- ja Tolliameti (MTA) struktuuri üleminek regionaalselt toimemudelilt valdkondlikule toimemudelile. Nelja administratiivse teeninduspiirkonna asemel moodustub üks ja ühtne teeninduspiirkond.
Valdkondlik juhtimine võimaldab tööülesandeid jaotada paindlikumalt lähtuvalt ametnike tegelikust töökoormusest, kogemustest ja pädevusest sõltumata sellest, millises linnas ametnik täpselt paikneb. Üleminek uuele toimemudelile on tingitud ka suurenenud e-teenuste mahust, mis on vähendanud külastusi klienditeeninduskeskustes.
Maksu- ja Tolliameti tugitegevused ning sissenõudmisega seotud töökorraldus toimivad juba praegu valdkonnapõhiselt ning nende tegevuste konsolideerimine on tänaseks end õigustanud. Seetõttu on põhjendatud ümber korraldada samamoodi ka põhitegevused, et saavutada kulude kokkuhoid ja osutatavate teenuste kvaliteedi tõus.
Tehtavad muudatused on peamiselt tehnilist laadi, näiteks asendatakse sõnad "Maksu- ja Tolliameti piirkondlik struktuuriüksus" sõnadega "Maksu- ja Tolliamet".
Peale maksukorralduse seaduse muudetakse veel kaheksatteistkümmet seadust.
