1. Toetumine lauale või puldile – miks mitte, kui esinemiskoht seda soosib ja sul enesel mugav on. Oluline, et see ei takistaks mingil moel sinu esinemise eesmärgi saavutamist. NB! Vaata, et sõrmed ei hakkaks toetumispinnale trummeldama.
2. Üks käsi taskus – võib tunduda rumal soovitus, kuid kui vaba aja ülikonnas esinejal on üks käsi elegantselt taskus, siis on see visuaalselt üsna kena vaadata ja ei häiri. Jällegi – see peab sobima esineja riietuse, esinemise stiili ja esineja enese stiiliga. Naistele ei sobi.
3. Käed vabalt, natuke küünarnukist kõverdatult enese ees, et oleks mugav viibata ja kõnet illustreerida.
4. Kätega rääkimine – suurepärane, kui oskad ja julged seda teha. Enamik teeb seda loomupäraselt ning kui laseme käed liikuma, on tulemus loomulik ja sõnum selgem. Kehakeele arukas kasutamine aitab meil sõnumit edastada ja osalejad/kuulajad võtavad kehakeele abil edastatavat infot vastu alateadvuse tasandil. „Maalige” laval kehaga – liikuge ja maalige seda, mida räägite. Illustreerige, näidake üles, kui räägite millestki laes, demonstreerige kätega asjade suurust, kui suurust kirjeldate jne. Rusikareegel on, et mida suurem ruum, seda suurem on käte liikumise amplituud. Kui räägime väikeses ruumis, siis liiguvad käed randmest, natuke suuremas ruumis küünarnukist ja eriti suures ruumis õlaliigesest.
5. Viipamine – viipa käega uksele, kui räägid uksest, viipa slaidiesitlusele, kui räägid slaidiesitlusest jne. Inimesed vaatavad sinna, kuhu sa viipad ja see on aeg, kus esineja keha saab puhata kümnetest, sadadest, tuhandetest pilkudest.
6. Pastakas pihus – jah, kui sul on pliiats, marker või pastakas pihus ja see annab sulle kindlustunde, siis miks mitte. Oluline on, et sa valiksid sellise kirjapulga, millega ei õnnestu end ära sodida ja millega ei saa kontrollimatult klõpsutada. Siiski tasuks valvel olla, et liialt mudimiseks ja „mängimiseks” ei lähe. Vahel on mänguasjaks pastakas, vahel prillid, vahel leiavad meie käed midagi ruumist.
7. Paber, kaaned, esinemiskaardid vms pihus – jäta meelde, et see, mis käes on, peab välja nägema korrektne ja ilus ning kohe kui lõpetad mahalugemise, pane paber käest, et sa ei hakkaks seda mudima ja murdma.

Mida tasuks vältida:

1. Kätega vehkimine – mõjub agressiivselt ja imelikult.
2. Käed selja taga ja jalad ka natuke harki – seda nimetatakse sõjaväelase asendiks. Kuna asend on staatiline, sobib see ehk 5–10-minutilise informatiivse esinemise korral. Pigem vältida.
3. Pöidlad värvli või püksirihma vahel – mõni esineja pistab lausa terve käe püksi.
4. Käed rinna all vaheliti – see on võte, mida kasutas nn energeetiliseks enesekaitseks päikesepõimikut kattes tuntud Vigala Sass. Ei soovita.
5. Enese kallistamine – võib tekitada kuulajates vastupandamatu soovi tulla appi – sind lohutama ja kallistama. Kui see ei ole esinemise eesmärk, siis pigem vältida.
6. Kaks kätt taskus – eriti hull on taskus müntidega kõlistamine.
7. Ürgne kaitseasend (naistel käed rinnal, meestel kubemel).
8. Vaginaalne asend (kahe käe sõrmed koos) – aitab küll mõtteid koondada ja paremal, vasemal ajupoolkeral koostööd teha, kuid parem on vältida.
9. Samovari või pissipoti asend (käed puusas) – mõjub sõjakalt.
10. Sügamine, silitamine, juuste keerutamine, seelikusaba kergitamine jms – ei vaja kommentaari.

Kokkuvõtteks – kasuta käsi arukalt ja loomulikult. Filmi enese esinemist ja vaata, kuidas see sul välja tuleb. Kui on vaja midagi muuta, muuda. Eelnev info on abiks.

Katrin Aedma,
esinemiskoolitaja/konsultant,
Katrin Aedma profiblogi