Vastab Kristina Viznovitš, jurist, Advokaadibüroo LMP
Tööandjal on õigus nõuda töötaja käest kahju hüvitamist järgmistel juhtudel.
- Töötaja rikkus töölepingut ning selle tagajärjel tekkis kahju. Juhul kui töötaja rikkus töölepingut tahtlikult, kuulub hüvitamisele kogu tekitatud kahju, juhul kui töötaja rikkus töölepingut hooletusest, tuleb kahju hüvitise määramisel arvestada ka töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötasu ning tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Samuti tuleb hüvitist vähendada tööandja tegevusega seostuva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. See tähendab, et kõigepealt tuleb hinnata, kas töötajal oli kohustus tagada lõhutud tehnika korrashoid, ning kui oli, siis kas töötaja rikkus töölepingut tahtlikult või mitte.
- Samuti saab töötajalt kahju nõuda juhul, kui töölepingus on sätestatud töötaja varalise vastutuse kokkuleppe. Sellisel juhul peavad olema täidetud töölepingu seaduse §-s 75 sätestatud tingimused, st varalise vastutuse kokkulepe peab olema sõlmitud kirjalikult, see peab olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud, töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult kindlaksmääratud töötajate ringil, kokkulepe sisaldab vastutuse rahalist ülempiiri, tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist.
Tööandja saab oma kahjunõude tasaarvestada palganõudega ainult töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul (taasesitamist võimaldav vorm on e-mail, SMS jne). Seega, kui töötaja ei anna nõusolekut nõude tasaarvestamiseks, ei tohi tööandja töötaja palgast seda kinni pidada, vaid töötajale tuleb esitada nõue hüvitada tekitatud kahju.
„Ja kas on võimalik koostada paber tema võlgnevuse kohta ettevõtte ees, kui ta otsustab firmast ära minna?” – Töötaja võib anda tööandjale võlatunnistuse, millega töötaja tunnistab kohustuse (kahju hüvitamise kohustuse) olemasolu tööandja ees ja lubab selle täita. Võlatunnistus peab olema antud kirjalikus vormis.
Juhul kui töötaja ei anna võlatunnistust ega hüvita ka tekitatud kahjusid, saab kahju väljamõistmiseks pöörduda nii töövaidluskomisjoni kui ka kohtu poole.
