Tulumaksuseaduse § 48 lg 1 järgi tuleb tööandjal maksta tulumaksu töötajale tehtud erisoodustuselt. Töötajaks on töölepingu alusel töötav isik, ametnik (TuMS § 13 lõige 1), juhtimis- või kontrollorgani liige (TuMS § 9), samuti füüsiline isik, kes müüb tööandjale kaupu pikema aja jooksul kui kuus kuud. Töötajaks loetakse ka töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötavat või teenust osutavat füüsilist isikut.

TuMS-i § 48 lg 4 p 2 järgi on erisoodustuseks muu hulgas sõiduki või muu tööandja vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmine töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks.

Tulumaksuseaduses kasutatakse erisoodustust puudutavates sätetest terminit „sõiduk“, mida seaduses eraldi ei ole defineeritud. Liiklusseaduse § 2 p 73 järgi on sõiduk teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev seade, mis liigub mootori või muul jõul. Erisoodustuse tekkimisel ei oma vahet, milline on tööandja sõiduki kategooria. Küll omab sõiduki kategooria tähendust maksukohustuse suuruse arvestamisel. Eristama peab sõiduauto ja muude sõidukite kohta kehtivat regulatsiooni.

Maksukohustuse suuruse arvestamisel on erireeglid sõiduautodele (M1 kategooria).  TuMS-i § 48 lg 8 sätestab, et tööandja sõiduauto töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks tasuta või soodushinnaga kasutada andmise erisoodustuse hinna ülempiir on 256 eurot kuus iga nimetatud tegevuseks kasutatud sõiduauto kohta. Selle erisoodustuse hind määratakse vastavalt sõiduauto erisoodustusena kasutamisele rahandusministri kehtestatud korras peetava arvestuse alusel. Sõiduauto tasuta või soodushinnaga kasutada andmisel tuleb pidada sõidupäevikut. Arvestuse puudumise korral võetakse maksustamisel aluseks hinna ülempiir.

Liiklusseaduse § 2 p 71 järgi on sõiduauto sõitjate vedamiseks ettenähtud auto, milles on lisaks juhikohale kuni kaheksa istekohta (mõeldud reisijateveoks). M1 kategooria on sõiduauto. Üle tuleks vaadata sõiduki tegelik otstarve.

Kui Teie poolt kirjeldatud tööandja omandis või valduses olev sõiduk on näiteks kaubik (N1), ei ole sõidupäevikut vaja pidada ettevõtluse jaoks (tööülesannete täitmiseks) tehtavate sõitude korral. Kui tööandja omandis või valduses kaubik antakse töötajale tasuta kasutada eraviisilisteks, tööülesannete täitmisega mitteseonduvateks sõitudes, loetakse erisoodustuse hinnaks selle vara rendile andmise turuhind või turu- ja soodushinna vahe. Rahandusministri 13.01.2011. a määruse nr 2 „Erisoodustuse hinna määramise kord“ § 2 lg 1 sätestab, et kui erisoodustuseks on oleva vara (välja arvatud sõiduauto) tasuta või soodushinnaga kasutada andmine töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks, loetakse erisoodustuse hinnaks selle vara rendile andmise turuhind turu- ja soodushinna vahe.