Valitsus tahab lisaks muudele asjadele saada nii ettevõtetelt kui ka eraisikutelt kätte kaheprotsendist niinimetatud julgeolekumaksu. Kui eraisikutega on asi lihtne ja kahe protsendiga hakatakse praeguste plaanide kohaselt maksustama kõiki tulusid ehk et eraisikute jaoks tõuseb maksumäär 24 protsendi peale, siis ettevõtete poole peal on asi keerulisem. Eesti süsteemi kohaselt peab ettevõte maksma tulumaksu juhul, kui ta kasumit firmast reaalselt välja viib, kirjutab Postimees. 
 
Niinimetatud julgeolekumaksu raames soovisid sotsiaaldemokraadid, et maksustataks kogu tekkinud kasumit: siin tekkis kohe küsimus, et misasi see kasum täpsemalt on, kuidas seda maksustada ja kuidas kontrollida? Samuti tuleks asi lahendada avansilise tulumaksu korras, mis jällegi tekitab koormust nii ettevõtjatele kui ka riigiametnikele.

Rahandusminister Jürgen Ligi, kes on ka varem selle mõtte suhtes kriitiline olnud, pakkus nüüd Äripäevale antud intervjuus uue lahenduse välja. Nimelt tuleks maksustada palgafondi – sest on terve rida ettevõtteid, kes küll kasumisse ei jää, aga inimesi palgal hoiavad ja nõnda saaks ka nemad maksudega panustatud.

Lisaks märkis Ligi Äripäevale, et palgafondi maksustamise idee pärineb ettevõtlusorganisatsioonidelt, Tööandjate Keskliidult ja kaubanduskojalt. 

Tööandjate Keskliidu juht Arto Aas ütles Postimehele, et uue valitsuse välja käidud maksutõusud on karmid ja majanduskasvu kindlasti ei soodusta. "Täiendav maksustamine tähendab ainult halbade võimaluste vahel valimist. Kuna julgeolek vajab raha, siis otsitakse ettevõtete kasumimaksule paremat alternatiivi – mis ei vajaks täiesti uue maksu kehtestamist, oleks võimalikult lihtne ja soodne hallata ning stabiilsema ja solidaarsema maksubaasiga," rääkis Aas.

Tema sõnul soovivad ettevõtjad kaitsta Eesti maksukeskkonna lihtsust ja konkurentsieeliseid, mida kasumimaksu kehtestamine sügavalt kahjustaks. "Kindlasti on ka tööjõu täiendaval maksustamisel omad miinused, sest tööjõukulud on Eestis juba kõrged. Ideed tehnilistes detailides arutatud ei ole, kuid põhimõte on, et tööandja maksab ajutiselt veel mingi protsendi tööjõukuludelt julgeolekumaksuks. Arvutuslikult peaks üks protsent palgafondist andma suurusjärgus 170 miljonit eurot," ütles Aas. 

Tema sõnul töötaja netopalk sellest muutuma ei peaks, maksusumma võrra jääb tööandjal vähem võimalusi investeeringuteks ja kasumiks, nagu maksude ja muude kulude puhul ikka. "Riiklikult pole kasumi üle arvestust peetud, kuid tööjõukulu arvestus on Eestis olemas ja järelevalve tööjõukulude osas maksu- ja tolliametis ilmselt üks maailma tõhusamaid - meil on kasutusel töötamise register, tööjõumaksude arvestust on aastakümneid kontrollitud ja nii edasi," rääkis Aas.

"Kuigi maks on ajutine, tähendab suurem maksukoormus hoopi konkurentsivõimele. Seetõttu on ettevõtjate esimene eelistus näha maksutõusude asemel riigi kulutuste piiramist ja otsustavaid samme majanduse konkurentsivõime toetamiseks," lisas Aas.