Kuidas toimub õigesti puhkusetasu tagasiarvestus? Esile tõstetud
Vastab Liina Luht, jurist, Advokaadibüroo LMP
Teie käsitlus on õige. Kui töötajale on arvestatud ning tasutud terve aasta puhkusetasud ette ning seejärel lõpeb töösuhe, tuleb esmalt selgitada välja, mitme päeva ulatuses oli töötaja tegelikult õigustatud puhkusetasu saama.
Põhipuhkust antakse töötatud aja eest ning iga töötatud kalendriaasta eest on töötajal õigus saada põhipuhkust täies ulatuses, st eelduslikult 28 kalendripäeva ulatuses. Tööle asumise kalendriaastal arvutatakse kalendriaastast lühema aja eest põhipuhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Töötaja võib nõuda puhkust, kui ta on tööandja juures töötanud vähemalt kuus kuud.
Puhkusetasu arvutatakse Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a. määruse nr 91“Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord” alusel.
Määruse § 2 lg 2 kohaselt arvutatakse keskmine töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud. Arvutamise vajaduse tekke kuuks on kuu, millal algas arvutamise vajaduse tekitanud sündmus. Puhkusetasu arvutamisel on arvutamise vajaduse tekke kuuks kuu, millele langeb eelviimane tööpäev enne puhkuse algust. Määruse § 4 lg 2 sätestab, et keskmise töötasu arvutamisel põhipuhkusetasu maksmiseks ei arvata kalendripäevade hulka rahvuspüha ega riigipühi. Keskmise kalendripäevatasu leidmisel tuleb see korrutada nende päevade arvuga, mille ulatuses töötajal puhkusetasu saamise õigust polnud.
Juhul kui töötajal on muutumatu suurusega töötasu, võite väljamakstud puhkusetasud jagada kasutatud puhkusepäevade arvuga ning korrutada nende päevade arvuga, mille ulatuses töötajal puhkusetasu saamise õigust polnud.
Vastavalt töölepingu seaduse §-le 78 lg 3 võib tööandja töötaja töötasust ilma töötaja nõusolekuta kinni pidada töötajale makstud ettemakse, mille töötaja peab tööandjale tagastama, ja töölepingu lõppemisel tasu väljatöötamata põhipuhkuse eest.