Vastab Piret Kaljula, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant: Klientidega suhtlemine kuulub psühholoogiliste ohutegurite hulka. Tööandja ülesanne on tagada vaimselt ohutu ja tervist hoidev töökeskkond. Kuna sellised ohud mõjutavad inimesi erinevalt, siis on tööandjal üksi väga keeruline hinnata, missugustele riskidele suuremat tähelepanu pöörata.
Tööandja peab töötaja vaimse ülekoormuse vältimiseks kohandama töö võimalikult töötajasõbralikuks. Töö kujundamisel tuleb muu hulgas arvesse võtta töötajate töövõime muutumist tööpäeva jooksul. Selleks et töötaja suure vaimse töökoormuse tõttu ülemäära ei väsiks, peab tööandja võimaldama pause, et töötaja saaks lühiajaliselt puhata ja taastuda.
Pauside hulk ja kestus on küll tööandja määrata, kuid see peab olema kooskõlas töötaja võimetega. Kui töötaja leiab, et töö on koormavam, kui tööandja seda hinnanud on, siis tuleks anda tööandjale selle kohta tagasisidet.
Töötajana on teil järgmised võimalused:
- andke tööandjale teada, kuidas end tööülesannetega tunnete;
- kui tunnete, et teid töökohal kiusatakse või ahistatakse, siis rääkige sellest kindlasti oma otsese juhi, kolleegi või personalitöötajaga ning säilitage tõendeid (e-mailid, tunnistajate ütlused) võimaliku hilisema uurimise jaoks;
- kui tunnete, et te ei tule mingil põhjusel oma tööga ajutiselt toime (näiteks eraelus toimunud läbielamiste tõttu) ja vajate väiksemat töökoormust või tööülesannete muutmist, siis rääkige sellest oma tööandjaga;
- juhtige igapäevaselt tööandja või töötajate esindaja tähelepanu riskidele töökeskkonnas või -korralduses ja osalege aktiivselt riskianalüüsi protsessis (näiteks täitke küsitlusi või osalege aruteludel);
- kui te pole kindel, mis teie tööülesannete hulka täpselt kuulub või mille eest te vastutust kannate, siis täpsustage seda oma otsese juhiga;
- pakkuge kolleegidele tuge nende tööalastes probleemides ning võtke vastu abi, kui ise seda vajate;
- hoolige endast, jälgige oma enesetunnet ning kontrollige regulaarselt oma tervist.
