Vastab tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töösuhete järelevalve ja õiguse alal Meeli Miidla-Vanatalu:
Renditööjõu vahendajana tegutsemiseks peab ettevõtja esitama majandustegevusteate majandustegevuse registrile. Töötaja saab registrist ka kontrollida, kas tööandja on vastavasisulise teate esitanud. Kui teade on esitatud, on tööjõu rentimine seaduslik, kuid lisaks peab renditöö tegemine kajastuma töötaja töölepingus.
Töölepingu seaduse § 6 lõike 5 kohaselt peab tööandja töötajaga kirjalikult kokku leppima, et tööülesandeid täidetakse renditööna kasutajaettevõttes. Töötaja peab teadma, millises ettevõttes ja kui kaua ta renditöötajana töötab ning kelle korraldustele alluma peab.
Kui töötaja on seni töötanud selle ettevõtja alluvuses, kes on ühtlasi temaga töölepingu sõlminud ja töölepingus renditöö tegemise kokkulepet ei ole, peab tööandja pidama muudatuste tegemiseks läbirääkimisi ja kokkuleppe saavutamisel vormistama selle kirjalikult. Kui töötaja renditööna teise ettevõttesse nõus minema ei ole, on tal õigus keelduda ning nõuda oma senise töölepingu tingimuste täitmist.
Praktikas on välja kujunenud, et kasutajaettevõtja juures annab töökorraldusi kasutajaettevõtja esindaja, kuid teatud juhtudel on võimalik tööd korraldada ka nii, et ülesandeid annab ja nende täitmist kontrollib siiski rendiettevõtja ehk töötaja tegelik tööandja. Kui kasutajaettevõtja ja tegeliku tööandja korralduse vahel tekib vastuolu, peab töötaja seadusest tulenevalt lähtuma rendiettevõtja korraldustest. Samas, kui töötajal tekib ohtlik olukord töökeskkonnas, peab ta järgima igal juhul kogu töökeskkonna eest vastutava kasutajaettevõtja korraldusi.
Märkimist väärib, et töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt tuleb kasutajaettevõtjal tagada, et renditöötaja täidaks tema juures töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. Tema kohustuseks on renditöötajat juhendada ja välja õpetada ning vajadusel muretseda näiteks isikukaitsevahendid.
