Vastab Kaire Saarep, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja: Enne töö tegemise algust räägivad töötaja ja tööandja läbi töölepingu tingimustes, nt töötasus, tööülesannetes, töökoormuses jne. Kuigi töölepingu seadus kohustab sõlmima kirjalikku töölepingut, siis olukorras, kus töötaja asub ettevõtte heaks tegema tööd, loetakse tööleping sõlmituks ka suuliselt.
Nii nagu kirjaliku töösuhte puhul tuleb ka suulise töösuhte puhul mõlemal poolel järgida seadust ning käituda üksteise suhtes lojaalselt. Näiteks tuleb tööandjal tasuda tehtud töö eest ning töötaja peab töösuhte ülesütlemisel järgima seaduses sätestatut. Ainuüksi kirjaliku töölepingu puudumine ei ole raske rikkumine, mille tõttu saaks töösuhte etteteatamistähtaega järgimata üles öelda. Raske rikkumine, mille korral võiks etteteatamistähtaja jätta järgimata, on näiteks töötasu maksmata jätmine. Enne erakorralist ülesütlemist tuleks töötajal pöörduda kirjalikult tööandja poole ja paluda rikkumise lõpetamist.
Kui töötaja asub tööle enne kirjaliku töölepingu allkirjastamist, siis võtab ta endale teadlikult riski, kus ta ei pruugi hiljem suuta tõendada suuliselt antud lubadusi ja tehtud kokkuleppeid. Kuna suuline töösuhe on kehtiv töösuhe, siis tuleb töösuhte ülesütlemisel katseajal järgida vähemalt 15-kalendripäevast etteteatamistähtaega ning pärast katseaja möödumist vähemalt 30-kalendripäevast etteteatamistähtaega.
