Vastab Vladimir Logatšev, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist:
Katseaeg kestab maksimaalselt neli kuud alates töötaja faktilisest tööle asumise päevast. Kehtiva seaduse järgi peab tööandja töötajat katseajast kirjalikult teavitama vaid juhul, kui pooled lepivad kokku lühemas kui neljakuulises katseajas. Alates 1. augustist tuleb töötajat teavitada katseaja kestusest alati. Näiteks kui töötaja asub tööle neljakuulise katseajaga, siis see tuleb töölepingusse kirja panna.
Praegu ei reguleeri töölepingu seadus olukorda, mis saab katseajast juhul, kui töötaja haigestub ja võtab töövõimetuslehe. Kohtupraktikas on leitud, et katseaega ei saa pikendada haiguslehel oldud aja võrra, sest seni kehtiv seadus ei näe seda ette. Kuid alates 1. augustist ei loeta katseaja hulka enam aega, mil töötaja tööülesannete täitmine on takistatud – eelkõige kui töötaja on ajutiselt töövõimetu või kasutab puhkust. Edaspidi pikeneb katseaeg töölt eemal viibitud aja võrra.
Näide 1
Uue töötaja lepingus on kirjas, et tema katseaeg on neli kuud, lõpukuupäeva pole määratud. Töötaja haigestub ning on kuu aega töölt eemal. Tema katseaeg pikeneb seetõttu ühe kuu võrra.
Kui aga töölepingus on katseaja kestus kuupäevaliselt kokku lepitud, siis isegi kui töötaja on olnud töövõimetuslehel, lõpeb katseaeg töölepingus määratud kuupäeval.
Näide 2
Töölepingus on kirjas, et katseaeg lõpeb 01.12.2022. Töötaja aga haigestus ning oli kuu aega töölt eemal. Tema katseaeg ei pikene ühe kuu võrra, kuna pooled leppisid kokku, et katseaja viimane kuupäev on 01.12.2022.
