Öötöötaja on töölepingu seaduse (TLS) § 50 alusel töötaja, kes töötab ööajal, st ajavahemikus kell 22.00 kuni 06.00 vähemalt kolm tundi oma igapäevasest tööajast või vähemalt kolmandiku oma iga-aastasest tööajast.
Teisisõnu on öötöötaja nii see töötaja, kes omab pidevat öötöötaja staatust ehk töötab aastaringselt igal nädalal ööajal vähemalt 15 tundi, kui ka töötaja, kes töötab paaril nädalal aastas 15 tundi öösel ehk omab öötöötaja staatust vaid neil nädalatel, mil ta teeb öösel 15 tundi tööd ning teistel nädalatel, kui ta töötab ööajal vähem, ei ole ta öötöötaja. Nädal on siinjuures seitsmepäevane ajavahemik, mis ei pruugi kattuda kalendaarse nädalaga esmaspäevast pühapäevani.
Kui töötaja töötab vähemalt kolmandiku oma iga-aastasest tööajast ööajal, on ta öötöötaja alates päevast, kui see kolmandik töötundidest täitub. Selle, mis ajast hakatakse aastast perioodi lugema, paneb paika tööandja lähtuvalt ettevõtte töökorraldusest. Kalendaarse aasta järgi on 2014.aastal öötöötaja see, kes on töötanud öötundidel kokku 669 tundi.
Seega sõltub öötöötaja staatus sellest, kas ta töötab ööajal regulaarselt või ebaregulaarselt. Nõnda võib töötaja saada öötöötajaks ka siis, kui ta ei tööta kolme tundi igapäevasest tööajast öösel, kuid on aasta jooksul töötanud vähemalt 1/3 tööajast öösel. Öötöötajaks saab töötaja ka siis, kui ta pole aasta jooksul 1/3 tööajast töötanud öösel, kuid on vähemalt kolm tundi igapäevasest tööajast (15 tundi 5-päevases töönädalas) öösel tööl.
Näiteks töötab töötaja töönädalas kolmel päeval kella 20.00 kuni 8.00. Ööajale langeb tööaega 7 tundi, kuna ajavahemikus kell 22.00-06.00 on töötajal ka tööpäevasisene ühetunnine vaheaeg einestamiseks ja puhkamiseks. Töötajal pole aasta jooksul täitunud 1/3 tööajast töötamist ööajal, kuid töötajal on öötöötaja staatus, sest töönädalas töötab ta 21 tundi ööajal. Järgmises seitsmepäevases ajavahemikus töötab ta kahes öövahetuses kokku vähem kui 15 tundi (7 h+7 h). Öötöötaja staatust tal sel nädalal ei ole ja öötöö piirang ei kehti.
Seadus eristab öötöötajat teistest seetõttu, et pikaajaline öötöö võib kahjustada töötajate tervist ja ohustada töökoha turvalisust. Seetõttu sätestab TLS öötöötajatele tööaja piirangu, mille eesmärk on piirata pikaajalist ja regulaarset ööajal töötamist. Öötöötajale kehtib TLS §-is 50 sätestatud öötöö piirang ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lg 1 järgi peab tööandja korraldama talle tervisekontrolli nii enne öötööle asumist kui ka regulaarsete vaheaegade järel töötamise ajal ja kandma sellega seotud kulud.
TLS § 50 lg 1 sätestab piirangu ja lubab öötöötajal töötada keskmiselt kaheksa tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul seitsmepäevase arvestusperioodi kohta, kui töökeskkonna ohutegur või töö iseloom töötaja tervist ei mõjuta. Öötöötaja, kelle tervist mõjutab töökeskkonna ohutegur või töö iseloom, ei tohi töötada rohkem kui kaheksa tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul (TLS § 50 lg 2). Sama paragrahvi neljas lõige annab võimaluse töösuhte pooltel töölepingus või kollektiivlepingus kokku leppida, et öötöötaja igapäevane tööaeg on kaheksast tunnist pikem (näiteks 11 tundi). Seda juhul, kui tegemist on direktiivi 2003/88/EÜ artikli 17 lõikes 3 nimetatud töö iseloomuga ning tingimusel, et töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust. Erandi kohaldamisel tuleb arvestada, et öötöötaja tööaeg kokku ei ületaks keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta.
