Vastab Jaana Vaus Madureira Silva, Tööinspektsiooni nõustamisjurist:
Kui tööaeg langeb rahvus- või riigipühale, peab tööandja maksma selle aja eest kahekordset töötasu. Seadus eeldab riigipühal tehtud töö hüvitamist rahas, kuid poolte kokkuleppel on selle hüvitamine võimalik ka täiendava vaba ajaga.
Kui riigipühal töötamise eest antakse täiendavat vaba aega tähendab see, et töötaja saab riigipühal tehtud töö eest ühekordse töötasu ja hiljem saab riigipühal töötatud tundidega võrdses ulatuses samuti ühekordse tasuga tasustatud vaba aega. Tavaliselt hüvitatakse riigipühal töötamine siiski rahas.
Kui riigipühade ajal langeb vahetus erinevatele päevadele tuleb silmas pidada, et topelttasu maksmise kohustus ei laiene tervele vahetusele. Arvesse lähevad vaid need tunnid, mis langevad riigipühale ja ülejäänud töötatud tundide eest maksab tööandja tavapärast ühekordset töötasu. Samas võivad töötaja ja tööandja alati soodsamates tingimustes kokku leppida - näiteks kui osa vahetusest langeb rahvus- või riigipühale, siis tasustatakse kogu vahetus kahekordselt. Kui sellist kokkulepet omavahel tehtud pole, hüvitatakse kahekordselt üksnes riigipühale langev reaalselt töötatud aeg. Seega, kui töötaja vahetus algab 24. veebruaril kell 23:30, mis on rahvuspüha, maksab tööandja töötajale 30 minuti eest kahekordset töötasu ning 25. veebruaril tehtud 5,5 tunni eest ühekordset töötasu.
Tööpäeva lühendamise osas ei ütle seadus ette konkreetset ajahetke, millal peab tööaega lühendama, kas tööpäeva lõpust või algusest. Tööpäeva lühendamise eesmärgiks on, et töötaja saaks pühade-eelsel tööpäeval varem koju ning seepärast saab eesmärgipäraseks lugeda tööaja lühendamist tööpäeva lõpust. Praktikas enamasti nii tehakse ning töötajad seda ka eelistavad. Samas ei ole siiski keelatud tööpäeva lühendamine tööpäeva algusest nõnda, et töötaja tuleb tavapärasest näiteks kolm tundi hiljem tööle.
