Vastab Tööinspektsiooni nõustamisjurist Anneli Lepik: Tööandja suhtumine tööohutusse on väga oluline. Tähtis on, et neid teemasid käsitletaks juhtkonna nõupidamistel, selgitataks välja ohtlikud olukorrad, leitaks lahendusi ja rakendataks turvalisi praktikaid. See saadab olulise sõnumi ka töötajatele – ohutu töötamine on osa meie ettevõtte kultuurist.
 
Igasugune motiveerimine annab töötajaile energiat ja tõstab töö tulemuslikkust. Suurimaks motivaatoriks siinkohal on, et ohutusnõudeid järgides hoiab töötaja enda ja oma kolleegide elu ja tervist. Tööandja peab alustama töötajate väljaõppest ja juhendamisest, kehtivate ohutusjuhendite tutvustamisest ja seejärel töötajaid tunnustama ja toetama tööohutusnõuete korrektse täitmise eest.
 
Kui tööandja on otsustanud maksta lisatasu, tuleb silmas pidada, et töölepingu seaduse  kohaselt peab töölepingu kirjalik dokument sisaldama töö eest makstavat tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstavat tasu, töötasu arvutamise viisi, maksmise korda ning sissenõutavaks muutumise aega (palgapäev). Teisisõnu tähendab see, et töötasu suurus ja selle erinevad osad peavad olema sõnastatud selgelt ja mõlemale poolele arusaadavalt kirjeldatud ning kokku lepitud. Kui töötaja töötasu koosneb erinevatest osadest, näiteks lisatasudest, peab olema üheselt selge, millist lisatasu ja milliste ülesannete (nõuete) täitmise eest makstakse.  Kokkulepete hilisem muutmine võib osutuda keerukaks.
 
Näite saab tuua riigikohtu lahendist, mis ütleb, et tööandja (k.a ühepoolselt) kinnitatud tulemustasu maksmise juhend on tööandja kehtiva palgakorralduse osa ja see muutub töölepingu osaks, mida tööandja ühepoolselt muuta ei saa. Seega juhul, kui lisatasu on kokku lepitud konkreetse ülesande (nõuete) täitmise eest, on töötajal kokkulepitud nõuete täitmise korral õigus lisatasu ka nõuda ja vastupidi: kui kokkulepitud nõudeid ei täideta, siis vastavat lisatasu maksta ei tule.
 
Tööandjad on sageli mures, kuidas kutsuda korrale neid töötajaid, kes tahtlikult või hooletusest eiravad tööohutusnõudeid töökohal. Tuleva aasta 1. jaanuarist jõustuv uus töötervishoiu ja tööohutuse seadus annab töötajale ja tööandjale võimaluse leppida kokku leppetrahvi rakendamises töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. Aeg näitab, kui suureks motivaatoriks kujuneb leppetrahv, mis sunnib töötajaid tööohutusnõudeid senisest enam järgima.
 
Kokkuvõttes tasub tööandjal lisatasu maksmist tööohutusnõuete korrektse täitmise eest alati kaaluda. Praktika näitab, et läbimõeldud töötervishoiu ja tööohutuse korraldusega, sealhulgas ka vastava motivatsioonisüsteemi olemasoluga kasvatab ettevõte tootlikkust, vähendades samal ajal kulusid ja riske; saavutab konkurentsieelise teiste ettevõtete ees ja oma töötajaist hooliva ettevõtte maine investorite, klientide ja kogukonna silmis.